Ameerika Ühendriikide presidendi tüar ja nõunik Ivanka Trump

President Kaljulaid rääkis Ivanka Trumpiga Eesti e-riigist

101
(Uuendatud 15:39 16.02.2019)
President Kersti Kaljulaid kohtus reedel Münchenis Ameerika Ühendriikide presidendi tütre ja nõuniku Ivanka Trumpiga, kellega räägiti peamiselt Eesti e-riigi kogemustest ja võimalustest digiarengut naiste ja tüdrukute võimestamisel ära kasutada.

TALLINN, 16. veebruar — Sputnik. "Tehnoloogia areng, algoritmid ja tehisintellekt muudavad meie ühiskondi tohutu kiirusega ja seda kiiremini peame reageerima, et selles uues maailmas ei oleks mahajääjaid," rääkis president Kaljulaid kohtumisel, edastab presidendi kantselei

Kaljulaid tõi näiteks Eestis tüdrukutele suunatud IT-ala tutvustavad üritused ja robootikaklassid. Samuti tutvustas president Eesti e-riigi arenguga seonduvat.

"Programmid nagu Digigirls ja HK Unicorn Squad toetavad ja arendavad Eestis tüdrukute tehnoloogiahuvi juba varakult, et programmeerimine oleks nende jaoks sama loomulik valikuvõimalus kui näiteks jalgrattaga sõitma õppimine. Samuti on suur osa Eesti arenguabist Aafrikast Okeaaniani seotud digiühiskonna arenguga," selgitas riigipea.

Valge Maja argipäevad: džentelmenid eelistavad säutse, blondiinid aga postkasti >>

Kohtumisel räägiti ka Ivanka Trumpi võrdõiguslikkuse initsiatiivist Women in Global Development and Prosperity (WGDP) ning president Kaljulaidi tegevusest naiste, laste ja noorukite tervise ning heaoluga tegeleva liikumise Every Woman, Every Child eestkõnelejana.

Arutati ka võimalusi, kuidas mõlema riigi parimaid praktikaid globaalselt võimendada. Samuti räägiti kohtumisel lühidalt ka Euroopa ja USA julgeolekuga seotud küsimustest.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Riigipea on reedest pühapäevani Münchenis toimuval iga-aastasel välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil, kus esineb Ukraina tulevikku puudutaval arutelul ja räägib noortefoorumil tehnoloogiadiplomaatiast.

Reede õhtupoolikul osales president Kaljulaid koos NATO asepeasekretäri Rose Gottemoelleri ja Portugali kaitseministri João Gomes Cravinhoga avalikul arutelul NATO@70, kus vaadati tagasi alliansi 70-aastasele tegevusele ning räägiti, kuidas ollakse kohanenud muutunud julgeolekuolukorraga.

Müncheni julgeolekukonverentsil osalenud Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova rääkis talle omases iroonilises võtmes, mille poolest praegune üritus varasematest erineb, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti.

Eksperdid: eestlased ei muretse asjata rakettide ilmumise pärast nende territooriumile >>

Tema sõnul pole 2019. aasta Müncheni julgeolekukonverentsil varasematel aastatel iseloomulikku Venemaa-vastast orientatsiooni.

"Mulle tundub, et siin ei ole Venemaa-vastast õhkkonda, nagu mitu aastat tagasi. Loor on niiöelda langenud ja kõik ütlevad, et Ukraina ei täida Minski leppeid ja keegi ei esitle Porošenkot enam demokraatlike väärtuste eest võitlejana, kõik vaatavad Ukrainas toimuvale realistlikult, konstateerides igakülgset kriisi kõigis valdkondades," ütles ta.

Endise NATO tippkohtumise uus formaat

Müncheni julgeolekukonverents kestab Baierimaa pealinnas 17. veebruarini. See asutati 1963. aastal NATO riikide kaitseministeeriumide esindajate kohtumisena, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Praegu on Müncheni julgeolekukonverentsist saanud rahvusvaheline diskussioonifoorum, kuhu kogunevad rohkem kui 40 riigi poliitikud, diplomaadid, sõjaväelased, ärimehed, teadlased ja avaliku elu tegelased.

Münchenis ei allkirjastata kommünikeesid ega kokkuleppeid, samas toimub konverentsil maailmatasemel poliitikute ja diplomaatide olulisi ja suhteliselt neutraalseid kohtumisi ja arutelusid.

Münchenisse saabus umbes 600 julgeolekupoliitika eksperti, sealhulgas 35 riigipead ja valitsusjuhti ning 80 kaitseministrit.

Venemaa delegatsiooni juhib välisminister Sergei Lavrov ja Eestit esindab Müncheni konverentsil president Kersti Kalulaid.

101
Tagid:
Saksamaa, München, Ivanka Trump, Kersti Kaljulaid, Eesti, USA
Samal teemal
Kuidas Ivanka "kõik majja" kamandas - Valgesse Majja
Eesti ei sattunud USA "usaldusväärsete sõprade" nimekirja
Ivanka oli „nördinud keemiarünnaku julmuse" üle
Kui pärisorjus teeb rõõmu: Eesti ​​USA vasallina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega