Videosild Euroopa julgeoleku uued reaalsused

Eksperdid: eestlased ei muretse asjata rakettide ilmumise pärast nende territooriumile

153
(Uuendatud 11:06 16.02.2019)
Ameeriklaste taganemine kesk- ja lühimaarakettide likvideerimise lepingust (INF) pani eurooplased muretsema nende võimaliku muutumise pärast NATO sõjaliste operatsioonide tallermaaks.

TALLINN, 16. veebruar - Sputnik. NATO riikide kaitseministrite kohtumise tulemusi arutati ümarlaual "Euroopa julgeoleku uued reaalsused", mis toimus RIA Rossija Segodnja pressikeskuses.

Eestis soovitati raketilööki Peterburi pihta >>

Oodatult oli NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis üheks peamiseks aruteluteemaks INF lepingu lõpetamine. Ministrid süüdistasid Venemaad üksmeelselt selle lepingu rikkumises.

RIA Rossija Segodnja pressikeskuses toimunud kohtumisel andis Venemaa Teaduste Akadeemia Euroopa Instituudi Euroopa julgeoleku osakonna juhataja, Venemaa välisministeeriumi Moskva Rahvusvaheliste suhete instituudi professor Dmitri Danilov Brüsseli kohtumisele sellise hinnangu - palju sellelt kohtumiselt ei oodatudki.

Дмитрий ДАНИЛОВ - заведующий отделом европейской безопасности Института Европы РАН, профессор МГИМО МИД России
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa välisministeeriumi Moskva Rahvusvaheliste suhete instituudi professor Dmitri Danilov

Ameerika Ühendriikidele oli oluline rõhutada solidaarsust Euroopaga ja vajadust eurooplaste suurema panuse järele kollektiivkaitsesse. Samal ajal on ilmne, et eurooplastel ei ole ikka veel ühtset seisukohta USA lahkumise kohta INF lepingust. Olukord on keerukas ja see põhjustab loomulikult Euroopa avalikkuses muret.

Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu arendusdirektor Aleksandr Kramarenko tuletas meelde, et INF-leping sündis omal ajal Euroopas puhkenud raketikriisi tõttu. Nüüd, mil ameeriklased on otsustanud möödunu positiivse pärandi omastada, on neil tekkinud probleemid Lääne valitsuste ja avalikkusega.

Александр КРАМАРЕНКО - директор по развитию Российского совета по международным делам
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu arendusdirektor Aleksandr Kramarenko

Tema sõnul annab relvade paiknemine Venemaa lähedal ameeriklastele teatud eelise, kuid teisest küljest on ilmne, et mistahes rünnak tuumarelvadega Venemaa territooriumi pihta tähendaks Venemaa poolset vastulööki Ameerika territooriumile.

Väidetakse, et ameeriklaste (pommide kujul) Euroopasse paigutatavaid tuumarelvi kasutatakse selleks, et peatada Venemaa rünnakut Euroopas. Tähendab eeldatakse teadlikult, et seda rakendatakse Euroopa sõjatandril väljaspool Venemaa territooriumi.

Kindral Laaneots rakettide Peterburile sihtimise ideest >>

Siit ka Eesti avalikkuse mure, märkis Kramarenko, vastates Sputnik Eesti küsimusele, kas eestlased saavad rahulikult magada ka pärast endise Eesti kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa avaldust, et eestlased ei ole kamikadzed, et ennast löögi alla seada.

Nüüd, kui ameeriklased raketilepingust taganevad, on kõik sunnitud mõtlema, milleks see tuumarelv, kuidas ja kelle otsusel seda kasutama hakatakse, kuivõrd suveräänsed riigid nende otsuste tegemisel osalevad.

"Euroopa on NATO strateegilises planeerimises kavandatud sõjaliste operatsioonide teatriks. See on see, millest eurooplased juba ammu võõrdunud on," ütles Kramarenko.

Eksperdid märkisid, et kui ameeriklased otsustavad lepingust taganeda, siis nad seda ka teevad. Sellised relvad ilmuvad varem või hiljem ning seejärel tekib küsimus nende paigutamisest. Dmitri Danilovi sõnul ei saa võimalust tuumarakettide paigutamisest Euroopasse välistada.

Kuhu ameeriklased pärast lepingust taganemist uusi rakette ei paigutaks, peaks Venemaa tema sõnul arvestama potentsiaalselt kõige halvema võimaliku stsenaariumiga. On täiesti võimalik arendada süsteeme, mis vajaduse korral kaasatakse Euroopa sõjalise planeerimise raamistikku.

"Ja siis võib Laaneotsa taoliste poliitikute positsioon muutuda vastupidiseks. Nad võivad öelda, et "sellises olukorras ei ole me oma kaitseülesehitust silmas pidades kamikadzed, et keelduda Ameerika garantiidest," arvab ekspert.

Venemaa välisministeeriumi diplomaatilise akadeemia globaalsete probleemide ja rahvusvaheliste organisatsioonide keskuse PIR-Center ekspert Andrei Baklitski rõhutas, et keegi ei saa garanteerida, et rakette kunagi Eestisse ei paigutata.

Андрей БАКЛИЦКИЙ - эксперт ПИР-Центра, научный сотрудник Центра глобальных проблем и международных организаций Дипломатической академии МИД России
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa välisministeeriumi diplomaatilise akadeemia globaalsete probleemide ja rahvusvaheliste organisatsioonide keskuse PIR-Center ekspert Andrei Baklitski

Kuid eurooplased mõistavad, et rakettide paigutamine Venemaa piiri vahetusse lähedusse, kust nende rakettide lennuaeg Moskvani on vaid mõni minut, on väga destabiliseeriv tegur. On raske ennustada, kuidas Venemaa sellele reageerib, sest see on tema jaoks otsene sõjaline oht.

"Ma loodan, et Eesti juhtkond ja teiste Venemaa piiri ääres asuvate riikide juhtkonnad mõtlevad samamoodi nagu Laaneots," järeldas Baklitski.

Venemaa jääb dialoogile avatuks

13.–14. veebruaril toimus Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumine, mille keskne teema oli INF-lepingu lõpetamine. 2018. aasta sügisel süüdistas USA president Donald Trump Venemaad lepingu rikkumises ja teatas lepingust ühepoolsest taganemisest. Moskva pidas sellist sammu surve avaldamiseks Venemaale.

Washington teatas INF-lepingust väljumisest 2. veebruaril 2019 ja samal päeval reageeris Moskva sellele samamoodi. Väljumisprotsess võtab aega umbes kuus kuud.

Ameerika on ignoreerinud kõiki Venemaa ettepanekuid lepingu säilitamiseks, mis oli juba üle kolmekümne aasta olnud Euroopa julgeoleku nurgakivi.

Venemaa president Vladimir Putin nõudis, et Venemaa ei algataks enam Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi desarmeerimise üle, kuid märkis, et kõik Moskva ettepanekud "jäävad lauale ja uksed avatuks". Ta on varem hoiatanud, et USA meetmed võivad viia uue võidurelvastuseni ja hoiatas Euroopat uute Ameerika rakettide kasutuselevõtu eest.

Agentuuris RIA Rossija Segodnja toimunud pressikonverentsil lubas Venemaa välisministri asetäitja Sergei Rjabkov, vastates Sputnik Eesti küsimusele Ameerika rakettide võimaliku kasutuselevõtu kohta Eesti territooriumil, teha kõik, et seda ära hoida.

Ta kinnitas, et Moskva võtab tarvitusele ammetavad meetmed Venemaa turvalisuse tagamiseks juhul, kui USA raketilepingust väljub. Rjabkov rõhutas samuti, et Venemaa ei lase ennast uude võidurelvastusse tõmmata.

153
Teema:
Relvastus (196)
Samal teemal
Purustav löök stabiilsusele: USA teatas INF lepingust lahkumisest
NATO avaldas USA otsusele INF-leppest lahkuda täielikku toetust
"Enda silmas palki ei näe": hoopis USA rikub INF lepingut
Kas pigem elus või pigem surnud: kas INF lepingut õnnestub päästa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega