Tallinna afgaan, Tallinna linna Afganistani, lokaalsete sõdade ja konfliktide veteranide ühingu Relvavendlus juhatuse esimees Oleg Kulikov

Sõjaväe autojuhid on Afganistanis alati sihikul olnud

138
(Uuendatud 09:43 16.02.2019)
Sõjaväe autojuhile on igaveseks meelde jäänud Afganistani unustamatult kaunid maastikud, kus igal sammul varitses surmaoht. Oma sõjakogemustest pajatas Tallinna "afgaan" Oleg Kulikov.

ТАLLINN, 16. veebruar — Sputnik, Svetlana Burceva. Oleg Kulikov teenis Afganistanis aega sõjaväe autojuhina vahetult enne nõukogude vägede väljaviimist 1989. aaasta veebruaris. Pärast demobilisatsiooni naases ta tsiviilellu ja uskus mõnda aega, et Afganistani sõda jääb vaid kaugeks mälestuseks.

Олег  Куликов - председатель правления Таллиннского Союза ветеранов Афганистана, локальных войн и военной службы «Боевое Братство»
© Sputnik / Вадим Анцупов
Oleg Kulikov Sputnik Eesti pressikeskuses

Ent aeg läks ja Tallinna "afgaanid" hakkasid omavahel kokku saama. Nii organiseeritigi Tallinna linna Afganistani, lokaalsete sõdade ja konfliktide veteranide ühing Relvavendlus ning Oleg Kulikovist sai selle ühingu juhatuse esimees.

Олег Куликов на первой встрече с афганцами в Таллинне  2 августа 1989 года. Афганцы посетили могилы павших товарищей
© Фото : из личного архива Олега Куликова
Tallinn, 2.02.1989

Tema sõnul läks mõnedel õnneks sõjast ilma eriliste kaotusteta läbi tulla, mõni aga sai haavata ja elas üle raske taastumisperioodi.

"Afganistani-poisid" püüavad möödunud 30 aastale vaatamata võimalusi mööda üksteist toetada ja aidata. Sest nad on sõda oma silmadega näinud. Seetõttu nad mõistavad, kuivõrd õhuke on piir sõja ja rahu vahel. Sest unistatakse rahust.

Автобатальон, где служил Олег Куликов (крайний слева)
© Фото : из личного архива Олега Куликова
Kamazi autopataljon, Oleg Kulivov on esimene vasakul

Ma läksin sõjakomissariaadist ALMAVÜ autokooli (ise palusin end kursustele saata), lõpetasin selle ja sain kutselise autojuhi load – C- ja B-kategooria. See oli 1987. aastal. Märtsis sain 18-aastaseks ning 13. mail kutsuti mind sõjaväkke.

Oleg, kas te tahtsite Afganistanis teenida? Kuidas te sinna sattusite?

Kutsealused korjati kokku Lasnamäe "puuri" (isolaator kutsealuste ajutiseks majutamiseks – toim.) ja saadeti Matrossovi tänava sõjaväeossa. Seal sosistas meile hukkunud lipniku naine: "Poisid, mul on teist kahju. Te satute Afganistani."

Ent me kahtlustasime juba niigi erinevate tunnusmärkide põhjal oma toimikutes, mis meid ees ootab. Ajateenistust Afganistanis oli võimalik vältida, aga meie olime ju poisikesed, romantikud, patrioodid.

Tavaliselt valisid juba teekonnal teenistuspaika sõjaväe vastavad asjamehed kutsealuseid oma väeosadesse, mulle pakuti koguni eriüksust. Aga me leppisime Talinnast pärit poistega kokku, et hoiame omavahel kokku. Meid oli umbes 20 meest, enamikus venelased. Me käime paljudega praegugi isekeskis läbi.

Tallinnast lendasime Kuibõševi (nüüdne Samaara), seejärel Tšeljabinskisse ning sealt Taškenti. Seal pandi meid Afganistani piiri äärse Termizi (Usbekistani kõige lõunapoolsem linn – toim.) rongile. Üle Hairatani silla Termezis ja läbi Guşgy (e. Serhetabat, Türkmenistani lõunapoolseim asula 4 km kaugusel Afganistani piirist – toim.) kulges vägede ja armee varustuse sisse- ja ka väljavedu väljaviimine.

Me sattusime samale väljaõppele Kamazi autopataljoni ja veetsime seal koos pool aastat.

Intervjuu jätku saate lugeda meie venekeelselt veebilehelt.

Elu keset sõda: unikaalsed kaadrid Afganistanist >>

138
Tagid:
Sputnik Eesti pressikeskus, veteran, poliitika, sõda, Afganistan
Teema:
Afganistan: 30 aastat rahu ootuses (14)
Samal teemal
FSB kindral: USA kavatses Afganistani sõja ajal "islami kalifaadi" luua
Maailma ohtlikuimad riigid on Süüria, Afganistan ja Jeemen
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega