Nord Stream 2 lõpliku saatuse otsustavad torude paigaldajad, illustreeriv foto

Nord Stream 2 lõpliku saatuse otsustavad torude paigaldajad

173
(Uuendatud 13:55 12.02.2019)
Balti riikide seisukohta EL gaasidirektiivi muudatuste kohta, mille eesmärk oli peatada Saksa-Vene projekti Nord Stream 2 arendamine, ei läinudki vaja. Saksamaa ja Prantsusmaa lahendasid probleemi gaasijuhtme kasuks.

TALLINN, 12. veebruar - Sputnik, Aleksei Toom. Vene-Saksa gaasijuhtmeprojekti Nord Stream 2 toetajad saavutasid ilmselt otsustava võidu.

Saksamaa ja Prantsusmaa vaheline kokkulepe "uputas" EL gaasidirektiivi muudatused, mis oleks võinud peatada gaasijuhtme paigaldamise Läänemere põhja. Eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised, kus peaks toimuma uus "kokkupõrgete" voor, ei jäta projekti vastastele vasturünnakuks aega, gaasijuhe saab uue parlamendi töö alguseks juba valmis.

Saksamaa ja Prantsusmaa saavutasid Nord Stream 2 asjus kompromissi >>

Euroopa Komisjoni ja EL praeguse eesistuja Rumeenia poolt koostatud EL gaasiturgu reguleeriva direktiivi muudatuste olemus seisnes selles, et nad lubasid Brüsselil laiendada Liidu jurisdiktsiooni rahvusvahelistele vetele ja sekkuda liitlasriikide kahepoolsetesse lepingutesse gaasitarnijatega väljastpoolt Euroopa Liitu.

Küsitlus selgitas välja Saksamaa elanike suhtumise vene ohusse, illustreeriv foto
© Sputnik / Екатерина Соловьева

Teisisõnu, Euroopa Komisjon oleks võinud saada õiguse mõjutada ühel või teisel viisil ja isegi blokeerida ka Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitamist. Ilmselt ei kavatse Euroopa Parlament (vähemalt selle praegune koosseis, mille volitused lõpevad pärast valimisi käesoleva aasta mais) seda teha, kuid Poola ja mitmete USA poolt aktiivselt toetavate liitlaste selge ja oluline vastuseis Nord Stream 2 projektile ja nõudmised "Euroopa energiajulgeoleku kaitsmiseks Venemaa Gazpromi eest" vajasid reageeringut.

Brüssel tegi muudatuste ettepaneku juba 2017. aasta novembris, kuid sellest ajast ei ole asjad Euroopa Liidu riikide ja EL erinevate võimuharude juristide erimeelsuste tõttu praktiliselt edasi liikunud. Paljud Brüsseli juristid kahtlevad, et EL-l on alust laiendada oma õigusaktide kehtivust rahvusvahelistele vetele, kus Venemaa Gazpromi töövõtjad praegu fenomenaalsel kiirusel Nord Stream 2 torusid merepõhja paigaldavad. Saksamaa on korduvalt rõhutanud oma huvi projekti vastu ja valmisolekut seda kaitsta, sealhulgas Brüsseli "kalduvuste" eest läbirääkimised Venemaaga võtta üle.

Prantsusmaa püüdis Vene gaasijuhtme pantvangi võtta >>

Ootamatult teatas oma toetusest muudatustele Prantsusmaa, mis põhjustas raskusi sakslastele, kellel oli teoreetiliselt, Prantsusmaa seisukohta arvestades vaja koguda 35% häältest, et gaasidirektiivi kavandatavad muudatused tõkestada. "Prantsusmaa kavatseb sellise direktiivi vastuvõtmist toetada. Me jätkame koostööd oma partnerite, eelkõige Saksamaaga, võimalike muudatuste tegemiseks tekstis," tsiteeris Reuters Prantsuse välisministeeriumi pressiesindaja Agnes von der Mühll'i.

Merkel oli prantslastega tehtava koostööga rahul

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Saksamaa kantsler Angela Merkel rõhutas taas, et tema riik ei pea ennast sõltuvaks Venemaa gaasitarnetest ning et Nord Stream 2 projekt ei kujuta endast ohtu sakslastele ega kogu Euroopale tervikuna.

Saksamaal ei ole mingit põhjust kahelda Hollandi toetuses oma kavatsusele Euroopa Komisjoni muudatusettepanekud "põhja lasta", sest ta vajab Venemaa oma ammenduvate gaasivarude kompenseerimiseks, samuti Austria ja Belgia, kelle ettevõtted projektis osalevad ega Bulgaaria ja Ungari toetuses, kes on samuti Venemaa gaasijuhtme projektist huvitatud.

Toetajate hulka võib üsna kindlalt arvata ka Soome, mis riigiettevõtte Fortum kaudu omandas potentsiaalse kontrolli Nord Stream 2 aktsionäri, Saksa Uniperi üle. Kokku ületab kõigi nende ELi riikide elanikkond 140 miljonit inimest, mis annab neile umbes 30% häältest EL Nõukogus. Kuid vaja oleks vähemalt viis protsenti rohkem, mis dikteeris Berliini huvi partnerluse vastu kõigi EL riikidega, kes selleks valmis olid, sealhulgas Balti riikidega.

Teatati, et Saksa diplomaadid peavad peaaegu kõigis Euroopa pealinnades väga intensiivseid läbirääkimisi, kuid see osutus "libauudiseks". Berliin ja Pariis leidsid võimaluse pidada läbirääkimisi otse, põhjustades sellega Ameerika Ühendriikides, Poolas ja Ukrainas erineval määral segadust ja pahameelt.

"Jõudsime gaasidirektiivi osas kokkuleppele tänu tihedale koostööle Saksamaa ja Prantsusmaa vahel," ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel Saksa ringhäälingule Deutsche Welle. "Täna on hea päev ja seda tänu Prantsuse-Saksa koostööle" .

Kuigi gaasidirektiivi mitmesuguste muudatuste eelnõude keeruliste läbirääkimise ja hääletuste üksikasjad on teadmata, pole see oluline, sest Saksamaa, Prantsusmaa ja loetletud riikide toetushääled Nord Stream 2 projektile on enam kui piisavad, et võtta vastu just selline paranduste variant, milles sakslased ja prantslased omavahel kokku leppinud on.

Peaaegu teatraalne etendus "tülist torujuhtme pärast"

Euroopa vaatlejad mõistatavad, mida Berliin Pariisile vastutasuks pakkus, et muuta oma seisukohta gaasidirektiivi uue versiooni osas, ning kalduvad arvama, et sakslased muudavad oma suhtumist Prantsuse eelarveettepaneku ja eurogrupi rahandusministeerium loomise suhtes, millest Sputnik Eesti on varem kirjutanud.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Moskvas aga arvatakse, et sakslaste ja prantslaste vahel polegi mingeid huvide konflikti. Informeeritud allikad Venemaa gaasitööstuses rääkisid portaalile Sputnik, et nende arvates leiutasid EL "kahe raskekaallase" konflikti vaatlejad ise, sest mingeid tegelikke põhjuseid selleks pole: Saksamaa on gaasijuhtme projektist väga huvitatud ja Prantsusmaad huvitab see vaid niivõrd kuivõrd suured tulud Venemaa gaasi jaotamisest voolavad ka projektis osalevale Prantsusmaa ettevõttele Engie.

Pealegi pole poolte seisukohtade nüansid tegelikult olulised, oluline on nüüd vaid aeg. Nii nagu Moskvas, osatakse ka Euroopa pealinnades arvutada päevi, torusid paigaldavate laevade jõudlust ja kilomeetreid, ning mõistetakse, et selleks ajaks, kui muudatusettepanekute menetlus EL pikkades ja segastes võimukoridorides lõpevad, kaotavad EL katsed projekt peatada oma mõtte. Oluline on vaid torude paigaldamise kiirus.

Ameerika Ühendriigid: Saksamaa ei kuuletu enam meile >>

Reedel, 8. veebruaril kooskõlastati kokkulepitud eelnõudokument Euroopa Liidu Nõukogus toimunud ELi suursaadikute kohtumisel ja see saadeti edasi Euroopa Parlamendi komiteedesse, kuhu see jääb loodetavasti üsna kauaks. Seejärel peab selle heaks kiitma Euroopa Parlamendi enamus ja seejärel kooskõlastama Euroopa Liidu Nõukogu.

Kogu sellel teel hakatakse dokumenti ründama, see rikastub paljude muudatusettepanekutega ning selle liikumist hakatakse kiirendama ja pidurdama projekti toetajate ja vastaste jõudude poolt. On täiesti selge, et eelnõu vastaseid ei ole Euroopa Parlamendis piisavalt ja näiteks Poola saadikud künnaksid kasvõi ninadega maad, et kokkulepitud versiooni muuta ja saavutada Nord Stream 2 peatamine.

Teisisõnu, dokumendi kooskõlastamine lükkub teema delikaatsust arvestades kaugesse tulevikku ja selle tulemus EL "võimukoridorides" oleks vaatamata Saksamaalt tugeva toetuse tõttu peaaegu ettearvamatu.

Kuid tingiva kõneviisi "oleks" kasutamisel on siinkohal omad põhjused. Maikuuni ei tule eelnõu teksti mingeid radikaalseid parandusi. Siis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ning kõik tema ja EL täitevvõimu struktuuride tegevused saavad olema halvatud. Parlamendiliikmete uus koosseis alustab tööd parimal juhul septembri lõpus - oktoobri alguses, kui äsjavalitud saadikud hakkavad enam-vähem kohanema ja sõna otseses mõttes ning kujundlikult parlamendi koridorides orienteeruma.

Seega läheb umbes 8 kuud kuni need, kes projekti "surnuks lüüa" soovivad, selle küsimuse tõsiselt ette võtta saavad.

Kogu selle aja vältel jätkavad laevad Pioneering Spirit ja Solitaire'i meeskonnad ööpäevaringselt gaasitorude paigaldamist, Nord Stream 2 AG pressiteenistuse teatel kiirusega vähemalt 3 kilomeetri torusid ööpäevas. Selleks ajaks, kui gaasidirektiivi muutmise eelnõu saadikuteni jõuab, on paigaldatud üle 700 kilomeetri torusid ning kõik territoriaal- ja majandusvööndid on juba läbitud ja tööd rahvusvahelistes vetes samuti täielikult või peamiselt valmis.

Angela Merkel ja Donald Trump
© Фото : Пресс-служба Президента РФ

Sputnik Eesti allikad Moskvas kinnitasid, et arvestades juba valmis torujuhtme pikkust ja seda, et mingeid ettenägematuid olukordi ette ei tule, on Nord Stream 2 torude paigaldamine selleks ajaks, kui uus Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon täiemahulist tööd alustavad, lõpule jõudnud, kuid torujuhtme lõpp-punktis Saksamaal võidakse poliitilisi raskusi tekitada.

Mis torujuhtme paigaldamise ajal võimalikesse "ettenägematutesse olukordadesse" puutub, siis võiks arvata, et küllap projekti edukusest huvitatud riikide diplomaadid, sõjavägi ja eriteenistused torusid paigaldavate laevade ohutu ja tõrgeteta toimimise eest hoolitsevad.

Pärast ehituse lõpuleviimist sõltuvad Nord Stream 2 AG väljavaated ja Venemaa gaasitarnete maht uute Balti mere gaasijuhtmeharude kaudu suuresti Berliinist ja tema mõjust EL institutsioonidele, kuid kõik "võitlustest" osalejad peavad eeldama, et torujuhe on juba olemas, Euroopa ja Venemaa vastastikuse sõltuvus on järsult suurenenud ja Ameerika Ühendriikide mõjule on heidetud pretsedenditu väljakutse.

Balti riikide positsioonid on ebaselged

8. veebruaril toimunud COREPER (EL alaliste esindajate komitee, mis vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö ettevalmistamise eest – toim.) istungil, kus gaasidirektiivi muudatusi arutati, on jõudude vahekord teadmata ja seda, kuidas Eesti alaline esindaja EL juures, suursaadik Kaia Tael hääletas, võib vaid arvata, eriti arvestades, et Eesti valitsuse seisukoht selles küsimuses jääb endiselt ebaselgeks.

Viimase ajani võis Eesti seisukohta järeldada ainult välisminister Sven Mikseri avalduste põhjal, kes peaaegu alati ja mistahes küsimustes, teemast sõltumata, esines vaid Venemaa kriitikaga. Sama võib öelda ka Balti riikide aeg-ajalt "oma kellade" ja seisukohtade EL eluga võrdlemiseks kohtuvate peaministrite ühisavalduste kohta.

Balti riikide valitsusjuhtide järjekordset kohtumist ei toimunud, sest Riia lennujaam, kus kohtumine oleks pidanud toimuma, ei saanud Tallinnast tulnud lennukit vastu võtta ning Eesti valitsusjuht Jüri Ratas Leedu ja Läti kolleegidega ei kohtunud. Õigemini Ratas kohtus Läti uue valitsusjuhi Krisjianis Karinshiga veidi hiljem.

8. veebruaril külastas too spetsiaalselt Tallinna, et Ratasega kohtuda ja rääkida asjadest, mida ta ei saanud paar päeva varem arutada, kuid seekord ilma Vilniuse esindajata. Kui nad oma seisukohti Nord Streami 2 kohta arutasidki, siis vestlusele järgnenud pressikonverentsile selle tulemus igatahes ei jõudnud.

Balti riikide valitsusjuhtide traditsioonilist ühisavaldust, kus iga kord on ka Nord Stream 2 projekti mainitud (ehkki iga kord erinevalt), seekord ilmselt ei allkirjastatud.

Balti pealinnu peetakse Lääne-Euroopas Nord Stream 2 projekti kindlateks vastasteks, kuigi nende positsioon varieerub oluliselt sõltuvalt teguritest, mis ei ole päris selged.

Washington raiskas palju energiat

Euroopa vaatlejad ütlevad, kui ühest suust, et Washingtoni kasvav surve mõjutab EL riikide seisukohti. "Projekti tühistamine oleks Moskvale selge signaal, et naaberriikide vastu toime pandud agressioon ja sekkumine demokraatlikesse protsessidesse ei jää vastuseta," tsiteerib teiste hulgas European Interests hiljuti USA Brüsseli, Berliini ja Kopenhaageni suursaadikute ühisavaldust.

Varem ähvardas Valge Maja sanktsioonidega Venemaa partneritega suurtes energiaprojektides osalevaid Euroopa ettevõtteid. Sellest on räägitud ja kirjutatud juba nii palju, et jätkuks ainest mitmeköitelise majandus-poliitilise spiooniromaani kirjutamiseks.

Eurooplased ei ole nii naiivsed, et usuksid Washingtoni headesse kavatsustesse Nord Stream 2 projektiga seoses ja unustaksid USA soovi oma maagaasi Euroopale müüa. Kuid Ameerika Ühendriigid on nii palju kaardile pannud, kulutanud nii palju energiat ja ressursse Nord Stream 2 "kõrvaldamiseks", et Euroopa keeldumine tähendaks paratamatult muutusi kogu atlandiüleste suhete süsteemis. Euroopa pealinnad peavad arvestama võitluse ulatust ja panuste suurust selles mängus.

173
Tagid:
poliitika, majandus, Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Venemaa, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
Arvamus: USA-l on alles jäänud ainult üks kanal Nord Stream 2-le "surve avaldamiseks"
Nord Stream 2: Euroopa Parlament hääletas valijate tahte vastu
Venemaal nimetati EP resolutsiooni Nord Stream 2 kohta arulageduseks
USA suursaadik ähvardas Saksamaad võimalike Nord Stream 2-ga seotud sanktsioonidega
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega