Peaminister Jüri Ratas Idapartnerluse aastakonverentsil

Ratas: EL idapartnerlus peab olema ambitsioonikas

91
(Uuendatud 16:32 08.02.2019)
Peaminister Jüri Ratas avas reedel Tallinnas Idapartnerluse aastakonverentsi, millega märgitakse ühtlasi kümne aasta möödumist idapartnerlusele aluse pannud kokkuleppest Euroopa Liidu ja Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ning Valgevene vahel.

TALLINN, 8. veebr — Sputnik. Peaminister Ratas rõhutas oma kõnes pühendumust koostööle ning pidas oluliseks, et idapartnerlus oleks järgmisel kümnel aastal veelgi ambitsioonikam, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Koostöö Euroopa Liidu kuue idapoolse partneriga on peaminister Jüri Ratase sõnul Eesti välispoliitika oluline prioriteet.

Конференция Восточного партнерства в Таллинне
© Фото : Riigikantselei
Idapartnerluse aastakonverents Tallinnas

"Ühistel väärtustel ja vastastikustel huvidel põhinev koostöö idapartneritega on aidanud palju saavutada. See on aidanud nende riikide elanike elu paremaks muuta – loonud uusi töökohti, parandanud taristut, laiendanud sealsete noortele õppimisvõimalusi," tõi peaminister Ratas välja partnerluse olulisemaid tulemusi.

Ratas: võtsime idapartnerluse tippkohtumisel vastu 20 praktilist eesmärki aastaks 2020 >>

Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene on Ratase sõnul olulised partnerriigid. "Arengukoostöö raames jagame nende riikidega oma e-valitsuse loomise, haldusreformi läbiviimise, kodanikuühiskonna tugevdamise ja meediaoskuste arendamise alaseid kogemusi," lausus peaminister.

Ta innustas partnereid reformidega jätkama ning seadma uusi koostööeesmärke järgmiseks aastakümneks.

Peaminister Jüri Ratas kohtus täna ka Armeenia välisministri Zohrab Mnatsakanyaniga, kellega arutas nii kahepoolseid suhteid kui ka koostööd Euroopa Liiduga. Ratas kinnitas Eesti toetust ja valmisolekut Armeeniat ELiga lõimumisel abistada.

EL ja idapartnerid lähtuvad oma koostöös 2020. aastaks seatud 20 eesmärgist, mis kinnitati Eesti ELi Nõukogu eesistumise ajal Brüsselis toimunud tippkohtumisel 2017. aasta novembris. Eesmärgid jagunevad prioriteetsete valdkondade vahel, milleks on majandusareng ja turuvõimalused, institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine, ühendatavus, energiatõhusus, keskkond ja kliimamuutused ning liikuvus ja inimestevahelised kontaktid.

Idapartnerluse aastakonverents toimub kuuendat korda ning seda korraldab Eesti Idapartnerluse keskus koostöös välisministeeriumi ja Euroopa Komisjoni esindusega Eestis.

Ratas: Idapartnerluse Keskus on unikaalne instrument >>

Välisminister Sven Mikser osales oktoobris Luxembourgis toimunud Euroopa Liidu ja idapartnerlusriikide välisministrite kohtumisel, kus taaskinnitati idapartnerluse olulisust ELi jaoks, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti.

Ühtlasi vaadati üle senised edusammud ja reformide hetkeseis kuues partnerriigis – Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Valgevenes, teatas Välisministeerium.

"Idapartnerlus on jätkuvalt Eesti jaoks prioriteet ning tervitame omalt poolt partnerriikide positiivseid samme reformide elluviimisel," sõnas välisminister Mikser.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker märkis, et idapartnerluse alal jõupingutusi kahekordistada, et Euroopa Liit peab koostöös idapartneritega kahekordistama jõupingutusi ja keskenduma kõige olulisematele teemadele, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Idapartnerlus on peamiselt inimeste vaheline partnerlus. Me hindasime tehtut ja vaatasime tulevikku. Allkiri uuel partnerluslepingul Armeeniaga on märk meie pühendumusest," ütles Juncker EL-i idapartnerluse tippkohtumise järel pressikonverentsil.

91
Tagid:
aastakonverents, poliitika, Jüri Ratas, idapartnerlus
Samal teemal
Spitaki reekviem: film Armeenia ajaloo kõige kohutavamast maavärinast
Tallinn sõlmib kultuurikoostöö kokkuleppe Moldova Vabariigi Suursaatkonnaga
Bakuu eestimaalase pilguga
Gruusia jalgpallur tugevdaks Eesti rahvusmeeskonda
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega