TalTech esitleb Brüsselis isesõitvat autot

TalTech esitles Brüsselis isesõitvat autot

113
(Uuendatud 15:32 07.02.2019)
Vaid aastaga TalTechi ja Silberauto koostöös valmis ehitatud Iseauto on Brüsselis juba äratanud tähelepanu kui omanäoline ja uuenduslik autonoomne sõiduk, mis suudab opereerida ka talvistes tingimustes.

TALLINN, 7. veebr — Sputnik. Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) esitles 7. veebruaril Brüsselis Eesti esinduses Euroopa Komisjoni ja Parlamendi liikmetele ning tööstuse esindajatele TalTechi Iseautot, tutvustab targa linna projekti ning kutsub arutlema autonoomsete sõidukite tuleviku üle, teatab TalTech oma kodulehel.

5. ja 6. veebruaril toimunud kõrgetasemelisel konverentsil EU Industry Days, mille avas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, jäi eestlaste Iseauto silma paljudele tipptöösturitele ning Euroopa Liidu otsustajatele.

Iseautoga tutvunud Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor Jean-Eric Paquet leidis, et nüüd on põhjust tulla Tallinnasse, et TalTechi Iseautoga sõita.

Jean-Eric Paquet kiitis väga tehnikaülikooli uut lühinime TalTech, mis on tema sõnul julge ja nutikas valik: "Everyone knows it!"

Euroopa Liidu otsustajate, teadlaste ja investorite ning ajakirjanike tähelepanu pälvis nii Iseauto kui ka TalTechi linnakusse ehitatava targa linna projekt aga ka teised tehnikaülikooli valdkonnad – nanomaterjalid, küberturbe ning e-riigi tehnoloogiad.

Rahvusvahelise loodusteaduste turniiri korraldajad Sputnik Eesti pressikeskuses
© Sputnik / Александр Заболотный

Iseauto projektijuhi ning TalTechi inseneriteadlase Raivo Selli sõnul küll konverentsikülalised teadsid autonoomseid sõidukeid, kuid paljud nägid alles nüüd esimest korda päris isejuhtivat bussi. 

"Enim on küsitud sõiduki parameetrite nagu liikumisulatus, andurite, tehniliste lahenduste, küberturvalisuse ning autonoomsuse kohta. Külalistele avaldas muljet, et niivõrd väikeses riigis on valmis tehtud sedavõrd märkimisväärne seade, neid üllatas ka sõiduki valmimise kiirus – ideest teostuseni on kulunud vaid üks aasta," sedastas vanemteadur Raivo Sel.

"Tehti soovitusi osalemiseks erinevates Euroopa rahastusprogrammides, aga ka näiteks Iseauto rakendamiseks Euroopa suurlennujaamades nii siseruumides kui ka väljas ning suurtes tööstuspiirkondades inimeste ja kaubatranspordiks," lisas Sell.

TalTechi Iseauto tiim loodab Euroopast leida koostööpartnereid nii autotöösturite kui ka teadlaste hulgast.

Isesõitev auto jõuab esimest korda avalikkuse ette >>

Järgmine samm uue Iseauto loomisel on täiustada ja arendada võimekust liiklemiseks koos teiste autode, jalgrataste ja inimestega linnaruumis. See tähendab ennekõike uuendusi tarkvaras.

7. veebruari seminar "Mobility as a service and autonomous vehicles – trends and developments in EU" toimub TalTechi, Eesti Teadusagentuuri, ELi Eesti esinduse ning Helsingi linna koostöös.

Seminari avavad Eesti suursaadik ELi juures Clyde Kull, Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja Maive Rute ja Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoriaadi peadirektor Henrik Hololei.

TalTechi Iseauto esmaesitlust Brüsselis rahastab Euroopa Liit ASTRA programmist.

Täishiilguses iseautot saab esmakordselt oma silmaga näha 10. augustil Arvamusfestivalil Paides, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti

Võimalus saada TalTechi tootearendus ja robootika või mõne teise inseneri- või IT eriala tudengiks ja osaleda Iseauto 2 ehituses on juba täna: 1. novembril algas tehnikaülikoolis uute tudengite vastuvõtt.

TalTechi Iseauto esmasõit oli tehnikaülikooli juubelil 20. septembril 2018:

  • gabariidid 2400 x 3500 x 150
  • mmmahutavus kuni 6 inimest
  • sõidukiirus 10-20 km/h
  • peamootori võimsus 47 kW
  • andurite komplekt – lidarid, kaamerad, IMU, GNSS
  • tarkvara – Robot Operating System (ROS), Autoware
113
Tagid:
Brüssel, Silberauto, auto, isejuhtiv, tehnoloogia, TalTech
Samal teemal
Isesõitev auto jõuab esimest korda avalikkuse ette
Töörühm hakkab Eestit ette valmistama isesõitvate autode tulekuks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega