Rootsi analüütikud on kindlad, et Venemaa valmistub täiemahuliseks sõjaks

Rootsi analüütikud: Venemaa valmistub täiemahuliseks sõjaks

533
(Uuendatud 14:00 07.02.2019)
Venemaa sõjavägi on hakanud palju aktiivsemalt traditsioonilist sõjapidamist harjutama, leiavad Rootsi Kaitseuuringute Instituudi (Totalförsvarets forskningsinstitut FOI) analüütikud.

TALLINN, 7. veebruar — Sputnik. Venemaal märgitakse, et läänes spekuleeritakse, nagu tavaliselt, kurikuulsa "Venemaa ohuga", edastab RIA Novosti.

"Kui varem pööras Vene sõjavägi rohkem tähelepanu toimetulekule väikeste relvakonfliktidega, siis nüüd harjutavad nad suurte sõdade alustamist ja pidamist," öeldakse FOI raportis "Valmistumine sõjaks: Venemaa strateegilised sõjalised õppused 2009-2017".

Miks Rootsi õhujõud Kaliningradi all luuramas käivad?>>

Rootsi analüütikud toovad näiteks õppusi "Zapad 2017", milles osales umbes 5,5 tuhat sõjaväelast ja "Vostok 2018", kus osalejaid oli umbes 300 tuhat. Ettekande autorid väidavad, et Vene armee on oma võitlusvõimet märgatavalt suurendanud ja suudab rahuaja tingimustest kiiresti üle minna lahinguülesannete täitmisele sõjaajal.

Riigis korraldatakse kord aastas laiaulatuslikke sõjaväeõppusi "ühes neljast ilmakaarest", et õpetada armeed sõdima suuremal osal territooriumist.
"Venemaa valmistub sõdima piirkondlikult, võimalike vastaste - tõenäoliselt Hiina ja NATO vastu," ütles uuringu juht Juhan Nurberg.

Analüütikud märgivad, et alates 2013. aastast on Venemaa süstemaatiliselt kontrollinud oma vägede lahinguvalmidust ning selles protsessis osaleb pidevalt relvajõudude ülemjuhataja president Vladimir Putin, kelle käskude alusel sellised kontrollid toimuvad.

"Oluline on treenida sõjalist mõtlemist ja närvisüsteemi. Musklid on seal olemas, kuid aju tuleb pidevaks valmisolekuks treenida," lisas Nurberg.

"Uued arusaamad"

Venemaa Riigiduuma välisasjade komisjoni liige Sergei Železnjak peab Rootsi sõjaliste analüütikute raportit tellimustööks. Selles on ilmselged katsed petta ja hirmutada Euroopa tavainimest, muutes tahtlikult tavaarusaamu.

"Venemaa harjutab erinevalt Ameerika Ühendriikidest ja NATOst kaitseotstarbelisi, mitte ründeiseloomuga relvasüsteeme ning me ei ähvarda kedagi. Relvajõudude kaitsevõime tugevdamine maailma praeguste väljakutsete tingimustes on iga suveräänse riigi, sealhulgas Venemaa loomulik ülesanne," ütles Sergei Železnjak.

Avaldused, et Venemaa valmistub täiemahuliseks sõjaks NATO või teiste riikidega, loovad vale ettekujutuse Venemaa välispoliitilistest eesmärkidest ja teevad temast vaenlase kuju, lisas saadik.

Rootsi süüdistas Venemaad oma riigi õhuruumi rikkumises>>

"See paistab olema venevastase kampaania üheks lüliks ja õõnestab usaldust tema vastu rahvusvahelisel areenil. Venemaa ei ähvarda ühtegi maailma riiki, ei ole kunagi alustanud sõjalisi konflikte ja tegutseb alati rahutegijana keeruliste rahvusvaheliste probleemide lahendamisel," ütles ta.

"Ei midagi uut"

Ettekannet kommenteeris Poliitilise analüüsi instrumentide instituudi direktor, Kõrgema majanduskooli professor Aleksandr Špunt.

"Rootsi viitab alati "Venemaa sõjalisele ohule" eelkõige enda sõjalise potentsiaali tugevdamiseks, samas on Rootsil, arvestades tema geopoliitilist positsiooni ja üldiselt olematut ohtu riigi julgeolekule, see üsna kõrge. Venemaa on endiselt traditsiooniliselt ka väga hea ettekääne Rootsi poliitilistele mängudele," ütles ta raadio Sputnik eetris.

Eksperdi sõnul ei ole raport ise midagi uut.

"Võiks meenutada lugematuid Vene allveelaevade otsinguid Rootsi rannikuvetest ja spioonskandaale, mis samuti aeg-ajalt seoses "Vene agentidega" puhkevad. Nii et see ettekanne on igati Rootsi juhtkonna üldise väidetava sõjalise ohu vaimus," järeldas Špunt.

Kuidas Rootsis Venemaa allveelaeva otsiti

Rootsi meedias ilmuvad ikka ja jälle materjalid, milles väidetakse, et Rootsi rannikuvetes on nähtud allveelaevade sarnaseid esemeid. Sageli avastatakse siin "Venemaa jälgi".

Kõige kõmulisem sündmus toimus 2014. aasta oktoobris. Siis teatasid Rootsi võimud allveelaevast, mis väidetavalt tungis Stockholmi saarestikku. Merevägi otsis selle jälgi terve nädala, kuid tulemusteta. Meedia oletas, et tegemist oli Vene mini-allveelaevaga, kuigi Venemaa kaitseministeeriumist teatati, et selline asi ei saanud kuidagi sattuda Rootsi vetesse, sest Venemaa mereväe operatiivstruktuuris selliseid laevu enam ei ole.

Dresseeritud hülged otsisid Rootsi vetes allveelaevu>>

Hiljem tunnistas Rootsi väejuhatus, et sõjavägi ei suutnud "rikkuja päritolu" tuvastada ja kaks aastat hiljem teatas Rootsi raadio nimetamata allikatele viidates, et helisignaal, mis oli allveelaeva otsimise käivitamise ajendiks, tuli tegelikult Rootsi objektilt. Pärast seda oli veel mitu sarnast juhtumit, nii et eelmisel sügisel juhtis sellele tähelepanu Venemaa välisministeerium.

Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova nimetas lugusid Venemaa allveelaevadest Rootsi territoriaalvetes propagandaks, mis võimaldab üles soojeneda sotsiaalseid foobiaid Venemaa vastu ja hoida veepeal väiteid "Vene ohust". Kõik see ei vasta piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku huvidele ega aita kaasa kahepoolsete suhete normaliseerumisele, märkis Zahharova.

"On olemas Vana-Kreeka müüdid ja nüüd ka Rootsi müüdid Vene allveelaevadest. Kahjuks on mõlemate najal üles kasvanud rohkem kui üks põlvkond," ütles ta.

533
Tagid:
oht, sõjavägi, Venemaa, Rootsi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega