Rahvusvahelise loodusteaduste turniiri korraldajad Sputnik Eesti pressikeskuses

Tudengiturniir: Eesti osalejate eeliseks on keeleoskus

106
(Uuendatud 12:31 06.02.2019)
Esimest korda 2010. aastal Peterburis toimunud rahvusvaheline loodusteaduste turniir jõudis üheksa aastat hiljem Tallinnasse. Sellest, miks sai Eesti tulevastele teadlastele suurepäraseks võistlusplatvormiks, kõnelesid Sputnik Eestile konkursi korraldajad ise.

TALLINN, 6. veebruar — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Mektory keskuses 1. – 5. veebruarini toimunud üheksanda Rahvusvahelise loodusteaduste turniiri võitnud võistkond kuulutati välja turniiri viimasel päeval Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud üritusel. Selleks sai Lõuna-Aafrika üliõpilaste koondis.

Robotex 2018
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tallinnas toimunud turniiri viimases etapis osales kuus võistkonda - viis neist Venemaalt ja üks Lõuna-Aafrikast.

Ingliskeelse rahvusvahelise intellektuaalkonkursi ülesanded olid väga erinevad.

Näitena tõi turniiri juhataja Valeria Burjanova tõi esile aklimatiseerumisega seotud ülesande: paljud inimesed reisivad, viibides lühikese aja jooksul paljudes ajavööndites ja kogevad seoses sellega terviseprobleeme.

Osalejatel paluti leida aklimatiseerumise probleemile lahendus – saada aru selle mehhanismidest ja aidata inimesel pääseda ilminguga seotud tervisehäiretest. 

Директор Международного турнира естественных наук Валерия Бурьянова
© Sputnik / Александр Заболотный
Turniiri direktor Valeria Burjanova

Konkursi looja, keemiateaduste kandidaat Sergei Safonov märkis veel üht kõige populaarsemal teemal – milleks on kosmos - koostatud ülesannet.

Seekordne probleemipüstitus oli seotud kosmoseprügi kõrvaldamisega. On teada, et aasta-aastalt kasvab orbiidil tiirlevate satelliitide ja muude objektide tükkide arv.

Основатель Международного турнира естественных наук Сергей Сафонов
© Sputnik / Александр Заболотный
Konkursi looja, keemiateaduste kandidaat Sergei Safonov

Safonovi sõnul soovitasid mõned purustada prügi väikesteks osakesteks ja põletada ta seejärel atmosfääris, teised kokku koguda ja taaskasutuseks Maale toimetada, kolmandad, vastupidi, soovimatust materjalist igaveseks vabaneda.

Miks võitis just Lõuna-Aafrika

Žüriil, mis objektiivsuse põhjustel koosnes kolmekümnest inimesest, sealhulgas ka TalTechi esindajatest, ei olnud lihtne otsusele jõuda. Lõpuks tunnistati parimaks Lõuna-Aafrika võistkond.

Safonov usub, et turniiriks hästi ettevalmistunud Lõuna-Aafrikal aitas võita asjaolu, et üliõpilaste koolitus toimub inglise keeles.

Vene üliõpilastele, kelle õppekeeleks on mõistagi vene keel, on inglisekeelseks turniiriks raskem valmistuda: oli vajakajäämisi väitluses ja teaduslikes debattides.

Kuigi Venemaa esindajate eeliseks oli üleriikliku valikuetapi läbimine.

Дина Мостовая
© Sputnik / Александр Заболотный
Kommunikatsioonidirektor Dina Mostovaja

Kommunikatsioonidirektor Dina Mostovaja mainis, et tihti ei kao võistlusel esitatud üliõpilaste ideed kuhugi, vaid rakendatakse peagi ellu.

On võimalik, et Lõuna-Aafrika üliõpilaste aklimatiseerumise kontseptsioon, mida kogeti tõenäoliselt ka suvisest Lõuna-Aafrikast Kirde-Euroopasse reisides, aitab samuti tulevikus inimkonda.

Kas turniiridel osalesid ka eestlased

Sel aastal Eesti ülikoolide tudengid lõppfaasi ei jõudnud. Kuid Safonov teatas, et Eesti õpilased osalesid möödunud aastatel - nende ettevalmistuse tase oli üsna kõrge ja probleemide lahendused algupärased.

Тартуский университет
© Sputnik / Денис Пастухов

"Oluline on märkida, et eestlastel on väga hea inglise keele oskus nii suhtlustasandil kui ka tehnilises valdkonnas.

Kuigi meie, Tallinn ja Peterburg, asume kõrvuti, võib näha, kuidas Eesti üliõpilased on ümbritsetud rahvusvahelisest keskkonnast ja suudavad mistahes küsimust inglise keeles kommenteerida," ütles ta.

Eesti meeskonnad on tõenäoliselt esindatud järgmise aasta turniiril, mille korraldajad kavatsevad samuti Eestisse - sedapuhku Tartusse - tuua.

Safonov loodab, et ekspertnõukogu suudab selleks ajaks Eestiga seotud ülesanded ette valmistada - nii et tudengid saaksid töötada siinse riigi probleeme lahendades.

Miks turniir Eestis korraldati

Sergei Safonov on kindel, et osalejaid Euroopast on väga olulised selleks, et säilitada turniiri rahvusvaheline staatus ja luua rahvusvaheline õpilaste ja noorte teadlaste kogukond.

Konkursi korraldamine ühes Euroopa riigis annab võimaluse suurendada "rahvusvahelistumist," meelitada kohale nii arenenud kui ka arengumaade meeskondi.

"Ka toimub Eestis hästi elektrooniline dokumentide ringlus ja bürokraatiat ei ole liiga palju.

Eestisse võidakse luua juriidiline isik ja korralduskomitee võib tulla siia mitu korda aastas, veetes suurema osa ajast ükskõik kus maailmas.

See tähendab, et Eesti valitsuse luba organisatsiooni siin registreerida on oluline, kusjuures juhatuse liikmed võivad olla teiste riikide kodanikud, kuid korraldada oma rahvusvahelist tegevust Eestis, "ütles Safonov.

Tallinn on ka paik, kus saab mõistliku hinna eest majutada suure hulga turniiril osalejaid. Lisaks pakub Eesti suurepäraseid võimalusi korraliku kultuuriprogrammi korraldamiseks.

Loomulikult peavad toimumiskohas olema teadus- ja innovatsioonikeskused, auditooriumid koos seadmetega, mis võimaldavad hõlpsasti turniiri korraldada ja žüriisse eksperte kaasata. Seda kõike suudab pakkuda TalTech.

"Tallinna Tehnikaülikooli Mektory keskus, mis korraldab palju erinevaid innovaatilisi üritusi," lisas Valeria Burjanova, "nõustus heal meelel seal turniiri korraldamisega."

Seega osutus Vene korraldajate koostöö Eesti ülikooliga äärmiselt edukaks.

Eesti tudengid ehitavad Baltimaade esimese isejuhtiva vormeli >>

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, kiitsid pressikonverentsil osalejad Eestis toimunud turniiri - külalised väljendasid Tallinna Tehnikaülikooli poolt osalejatele loodud tingimuste üle vaimustust.

"Me oleme ausalt öeldes väga rõõmsad," ütles Valeria Burjanova. "Jah, meil on suurepärane taristu. Oleme selle üle õnnelikud," lisas Dina Mostovaja.

Pressikonverentsi täieliku salvestuse leiate siit >>

106
Tagid:
rahvusvaheline, turniir, tudeng, konkurss, TalTech, TTÜ
Samal teemal
Jätkub avalduste vastuvõtt tasuta õppekohtadele Venemaa kõrgkoolidesse
Tartu Ülikooli teadlane pälvis Eesti kui digiriigi jaoks ülitähtsa grandi
Sajad ülikoolid üle kogu riigi rakendavad anonüümsete pealekaebuste süsteemi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega