Venezuela armee

Vene aktsent millise relvastusega kaitseb Venezuela end USA eest

187
(Uuendatud 14:32 04.02.2019)
Relvastuse ja lahingutehnika ülevaatused, kindralite avaldused lojaalsusest seaduslikule presidendile, veebruari keskpaigaks kavandatud laiaulatuslikud õppused - Venezuela armee valmistub kiirkorras kaitseks võimaliku sõjalise sissetungi eest.

TALLINN, 4. veebruar — Sputnik. Riigi juhtkonnal on põhjust muretsemiseks: USA senaator Lindsay Graham tunnistas eelmisel nädala, et USA president Donald Trump kaalub muuhulgas Nicolas Maduro võimult kukutamise sõjalist stsenaariumi. Donald Trump ise kinnitas pühapäeval, 3. veebruaril telekanalile CBS antud intervjuus, et kaalub "ühe võimalusena" sõdurite saatmist Venezuelasse.

Sellest, kui tõhusad on Venezuela relvajõud agressiooni tõrjumiseks - RIA Novosti materjalis.

Väike, kuid tõhus

Venezuela armeed peetakse Lõuna-Ameerikas üheks võimsamaks. Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) aruande "The Military Balance 2018" järgi on riigi relvajõududes 123 000 meest pluss 220 000 rahvuskaardis. Bolivari Vabariigi kaitse-eelarve on erinevate hinnangute kohaselt 2,6 kuni 3 miljardit dollarit. Organisatsiooniliselt koosnevad Venezuela relvajõud strateegilisest peakorterist, maaväest, mereväest, õhujõududest, rahvuskardist ja rahvakaitseväe üksustest. Riigi territoorium on jagatud kaheksaks sõjaväeringkonnaks.

Venemaa süüdistas USA-d Venezuela suveräänsusesse sekkumises>>

Kuigi Venezuela armee ei paista oma naabritega võrreldes arvuliselt ja rahaliselt eriti silma, on seal tehniliselt kõik korras. See on suuresti Venemaa teene.
Venezuela on läänepoolkeral Venemaa relvastuse suurim importija. Kahe riigi vaheline sõjalis-tehniline koostöö põhineb 2001. aastal sõlmitud valitsustevahelisel kokkuleppel. 18 aastat kestnud Venemaa relvatarned on Venezuela arsenali tõsiselt täiendanud. 2006. aastal sai Bolivari Vabariik umbes 100 000 ühikut Kalašnikovi AK-103 automaati, mis vahetasid täielikult välja 20. sajandi keskpaigast relvastuses olnud Belgia FN FAL automaatvintpüssid.

Peaaegu kogu Venezuela maaväe relvastus on Venemaa päritolu. Soomusvägede aluseks on 92 Venemaa päritolu T-72B1V ja umbes 80 prantsuse AMX-30 tanki. Jalaväe lahingumasinateks on 123 Vene BMP-3M soomukit, millel on täiustatud soomuskaitse, kaasaegne tulejuhtimissüsteem, turboülelaadur ja Arena-E aktiivkaitsekompleks. Soomustransportöörideks on 114 BTR-80A, samuti mitukümmend vanemat Hiina ja Prantsuse päritolu sõidukit.
Lennuväe käsutuses on tosin Venemaa päritolu Mi-35M2 ründekopterit, 16 mitmeotstarbelist Mi-17V5, kolm rasketransportkopterit Mi-26, samuti 40 kerget Ameerika Belli ja Sikorsky kopterit.

Venezuela välisminister vastas Trumpi sõnadele võimaliku sõjalise sekkumise kohta>>

Venezuela maaväe iseliikuv suurtükivägi koosneb umbes viiekümnest 152 mm "Msta-S" liikursuurtükist, reaktiivsuurtükivägi – kahekümne neljast 122 mm raketisüsteemist "Grad" ja kaheteistkümnest 300 mm raketisüsteemist "Smertš". Väiksema kaliibriga suurtükivägi koosneb erinevatest Vene, Prantsuse ja Ameerika päritolu relvasüsteemidest.

Riigi õhujõudude peamiseks trumbiks on 23 Vene päritolu mitmeotstarbelist ründelennukit Su-30MK2V ja 19 vananenud, kuid siiski veel võimekat Ameerika päritolu F-16A. Sõjaväetranspordi lennukipark koosneb Ameerika, Hiina, Saksa ja Briti päritolu õhusõidukitest, mida on kokku umbes 40 ühikut.
Mereväe relvastus on üsna tagasihoidlik, kuid rannikukaitseks piisav: kolm Itaalia päritolu Lupo klassi fregatti, kaks Saksa projekt 209 torpeedoallveelaeva ja pool tosinat patrull-suurtükiväelaeva.

Venemaa eeskujul

Venezuela relvajõudude tugevuseks peetakse sügavalt ešeloneeritud õhukaitsesüsteemi. Just õhukaitse toimib heidutusvahendina, mis võib sõjalise sissetungijate indu tõsiselt jahtuda.

Organisatsiooniliselt koosneb riigi õhukaitsekorraldus viiest brigaadist. Kaugmaa õhutõrjet esindavad kaks S-300VM divisjoni (kokku kaheksa patareid, millest igaühes on kolm või neli raketiseadeldist). Õhutõrjesüsteem suudab tõhusalt võidelda kuni 250 kilomeetri kaugusel ja 25–30 kilomeetri kõrgusel liikuvate aerodünaamiliste sihtmärkidega. Relvasüsteemi eeliseks võib pidada faseeritud võreantenniga radarit, head kaitset elektrooniliste võitlusvahendite vastu ja kõrget automatiseerituse taset. Arendajate sõnul on S-300VM efektiivne raskestituvastatavate õhusihtmärkide vastu ja võimeline tabama isegi ballistilisi sihtmärke.

Зенитный ракетный комплекс Бук
© Sputnik / Евгений Епанчинцев
Buk.

Keskmaa õhutõrje ülesandeid täidavad 12 Buk-M2E raketisüsteemi, samuti kuni 24 moderniseeritud S-125 Petšora-2M raketisüsteemi. Eksport-Bukid õigustasid end suurepäraselt Süürias. Tuletame meelde, et 14. aprillil 2018 andsid ameeriklased, britid ja prantslased erinevate Damaskuse kontrolli all olevate sihtmärkide pihta massiivse tiibraketilöögi. Venemaa kaitseministeeriumi andmetel hävitas Süüria õhutõrje 71 tiibraketti 103st, Buki väljalastud 29 raketist tabas sihtmärki 24, mis on suurepärane tulemus.

S-125 Petšora-2M on nõukogudeaegse veteran-õhutõrjesüsteemi uusim moderniseering, mis näitas ennast heast küljest 20. sajandi teisel poolel Lähis-Idas toimunud sõdades ja relvastatud konfliktides. Süsteem võimaldab tabada kuni 32 kilomeetri kaugusel ja 20 meetri kuni 32 kilomeetri kõrgusel lendavaid sihtmärke. Variant Petšora-2M on paigaldatud liikuvale šassiile, mis võimaldab meeskonnal pärast raketi väljatulistamist kohe positsiooni vahetada. Moderniseeritud õhukaitsesüsteemi oluline omadus on tänapäevane raadiotõrjekompleks radarivastaste rakettide eest. 2007. aastal tulistati selliste rakettidega Petšora-2M kompleksi - ükski neist sihtmärki ei tabanud.

USA presidendi nõunik riikliku julgeoleku küsimustes John Bolton
© Sputnik / Алексей Никольский

Riigipöördekatse Venezuelas>>

Venezuela õhukaitse viimaseks kaitseliiniks on 12 Tor-M1 õhutõrjekompleksi, samuti mitutuhat kantavat Igla-S õhutõrjeraketti. Suurtükiväes on Venemaa (nõukogude) ja Prantsuse päritolu suurtükid. Kõik kuus õhutõrjebrigaadi tegutsevad koos kosmose- ja õhujõudude ühisväejuhatuse alluvuses (kuulub õhujõudude koosseisu), mille koosseisus on kuus territoriaalsel põhimõttel paigutatud õhuseirejaama, mis on varustatud Hiina päritolu seire- ja sihtmärkide avastamise radaritega JYL-1 ja JY-11B. Viimane näitab kuni 300 kilomeetri kaugusel asuvaid aerodünaamilisi sihtmärke ja selle mobiilsus suurendab tema elujõulisust oluliselt.

Üldiselt ei saa Venezuelat loomulikult pidada Ameerika Ühendriikidele tõsiseks sõjaliseks vastaseks – jõud on selleks liiga ebavõrdsed. Agressiooni korral osutab Bolivari Vabariigi armee siiski tugevat vastupanu. NATO riikide avalik arvamus on sõjakaotuste suhtes väga tundlik. Eriti siis, kui hukkuvad sõjalennukite piloodid - mistahes riigi relvajõudude eliit. Ja niikaua, kui Venezuelal on millega lendavaid kutsumata külalisi alla lasta, mõtlevad nad enne sada korda, kas nad tungivad võõrasse õhuruumi või mitte.

187
Tagid:
relvastus, Donald Trump, USA, Venezuela
Teema:
Õppused (114)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega