Brexit

Suurbritannia soovib, et Balti riigid aitaksid tal Brüsselit mõjutada

105
(Uuendatud 11:47 04.02.2019)
Briti meedia andmetel on Londoni üheks mõjutusargumendiks "Venemaa ohjeldamiseks" 900 sõjaväelase kohalolek selles piirkonnas.

TALLINN, 4. veebruar — Sputnik. Suurbritannia peaminister Theresa May kavatseb pöörduda Baltimaade ja Poola juhtide poole palvega aidata veenda teisi EL-i liikmesriike vastu tulema Londoni soovile Brexiti (EL-ist lahkumise) tingimusi leevendada.

Sellest teavitas briti väljaanne Daily Mail, võttes arvese, et Londoni üheks mõjutusargumendiks ja mõjutusvahendiks on "Venemaa ohjeldamiseks" 900 sõjaväelase kohalolek selles piirkonnas.

Märgitakse, et Theresa May loodab veenda neid riike keelitama Brüsselit läbirääkimisi Brexiti üle taasalustama.

EL-i liidrid kiitsid ajaloolise Brexiti-leppe heaks>>

Teatatakse, et Poola olevat juba Suurbritannia soovidele vastu tulnud, põhjustades Prantsusmaa ja Saksamaa raevu. "Lähipäeviks on kavandatud kulissidetagused pöördumised Eesti, Läti ja Leedu poole," toonitab väljaanne.

Artiklis rõhutatakse ühtlasi, et Suurbritannia strateegia riskib pälvida raevukat vastukaja, juhul kui seda tõlgendatakse neis riikides kui hirmutamist briti väeüksuse väljaviimisega ja "EL-i idapiiri jätmist Kremli rünnakute meelevalda".

Briti ajakirjanikud leiavad, et "lõhenemised" EL-i ühtses seisukohas Suurbritannia EL-ist lahkumise küsimuses on juba märgatavad: 1. veebruaril esines avaldusega uute läbirääkimiste võimalikkusest Hispaania välisministeerium ning Euroopa pank hoiatas rangelt, et Brexiti osas kokkuleppe puudumine kahjustab eurotsooni.

Eesti: Brexiti lepingu muutmiseks peavad britid oma positsioone muutma>>

Aga mida mõtleb Brüssel

Ametlik Brüssel on nõus Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise viimset tähtaega edasi lükkama ainult sel juhul, kui London täidab terve rea tingimusi.
EL-i Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier teatas, et üheks niisuguseks tingimuseks on Brexiti toetuseks "veenva häälteenamuse" olemasolu Suurbritannia parlamendis.

"Kui Suurbritannia palub tähtaega pikendada, peavad EL-i juhid selle kinnitama. Nad nõustuvad sellega ainult vastuste olemasolul kolmele küsimusele," märkis Barnier.

Ühendkuningriigist pole kellelgi kahju: ta pingutas ise kavaldamisega üle>>

Barnier' hinnangul puudutavad esimesed kaks küsimust Brexiti menetluse edasilükkamise ja tähtaja pikendamise põhjuseid, kolmas küsimus puudutab tänavu mais ees seisvaid Euroopa Parlamendi valimisi ja Suurbritannia osalemist või mitteosalemist neis valimistes.

"Esimesed kaks küsimust on keerulised ja omavahel seotud: Londonis peab olema kindel häälteenamus kõigi Brexiti seaduste puhul, mis tuleb vastu võtta. Selleks on aega vaja," väitis ta.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, pole tekkinud poliitilisest kriisist väljumise võimalusi kuigi palju: EL-ist ilma lepinguta lahkumine või Brexiti tähtaja hilisemaks edasilükkamine, ennetähtaegsete üldvalimiste või uue referendumi korraldamine, mis teoreetiliselt võib Brexiti üldse ära jätta.

Brexit – protsess läks käima>>

Esimene ja seni ainus üldrahvalik referendum Suurbritannia EL-ist lahkumise küsimuses toimus kuningriigis 23. juunil 2016. aastal. Euroopa Liidust lahkumise poolt hääletas siis 51,9% brittidest, riigi liikmelisuse säilitamise poolt oli 48,1%.

Suurbritannia peab alustama EL-ist lahkumise toiminguid 29. märtsil 2019. aastal.

105
Tagid:
Michel Barnier, Theresa May, Eesti, Ühendkuningriik, Brexit
Teema:
Lõputu Brexit (82)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega