Pirita jahisadam

Raskeid laevaõnnetusi eelmisel aastal Eesti vetes ei olnud

61
(Uuendatud 11:28 04.02.2019)
Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse 2018. aasta kokkuvõte näitab, et ohutuse seisukohalt on olukord Eesti vetes hea.

TALLINN, 4. veebruar — Sputnik. Meresõiduohutus Eestis saab hindeks hea. Eelmine aasta möödus Eesti vetes ilma väga raskete õnnetusteta, teatas Veeteede Amet.

Eesti riigilippu kandvatel laevadel esines enim puudusi navigatsioonivaldkonnas ning väikelaevajuhid peaksid rohkem rõhku panema reisi planeerimisele ning väikelaeva tehnilisele seisukorrale. Oluline on ka jälgida, et kaasas oleks piisavalt kütust ning osataks õigesti kasutada ohutusvarustust.

Artemi Smirnov  — inglise majaka vene vaatleja Eesti saarel.
© Sputnik / Дмитрий Крамар

Eesti reederid on üha teadlikumad

Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhataja Marek Rauk sõnas, et vaadates lähiaastate trendi, saab öelda, et Eesti reederid on üha teadlikumad.

"Tuginedes nii meie enda kui välissadamates tehtud kontrollide statistikale, saame öelda, et kuigi mõningaid ettekirjutusi tehti, siis Eesti reederid on nii nõuetest kui ka nende täitmise vajalikkusest üha teadlikumad ning see kajastub ka laevade tehnilises seisukorras, mis on stabiilselt hea ning näitab isegi paranemise trendi. Alates aastast 2007 on Eesti lipp ka Paris MoU valges nimekirjas ja see on ka üks näitaja, et asjad liiguvad õiges suunas," kommenteeris Rauk.

Veeteede Amet avastas tänavu Eesti vetest 18 uut vrakki>>

Veeteede Ameti inspektorid kontrollisid 2018. aastal Eesti riigilippu kandvaid laevu 233 korral, kokku tehti kontrollitud laevadele 162 ettekirjutust, ettekirjutusteta lõppes 71 kontrolli. Välissadamates kontrolliti Eesti riigilippu kandvaid laevu 31 korral, ühtki laeva kinni ei peetud. Kokku tehti 14 ettekirjutust ja ilma ettekirjutusteta läbiti kontroll 17 korral.

"Enim puudusi esines navigatsioonivaldkonnas ehk merekaartidel ja navigatsioonilistes väljaannetes olid uuendused tegemata või oli probleeme navigatsiooniseadmetega," lisas Rauk.

Iga aasta tuleb keskmiselt juurde 1300 väikelaevajuhti

Tänu soodsatele ilmastikuoludele oli eelmise aasta väikelaevade navigatsioonihooaeg tavapärasest pikem ning ameti inspektorid korraldasid sel ajal 160 pistelist kontrolli.

"Puudusi tuvastasime erinevaid, näiteks oli väikelaev või jett ilma registreerimisnumbrita, juhil polnud juhtimisõigust või oli ületanud lubatud alkoholi piirmäära veesõiduki juhtimisel," loetles Rauk esinenud puudusi.

Selgus Eesti lemmiktuletorn>>

Lisaks tegi amet eelmisel aastal tehnilist ülevaatust 538 väikelaevale, 459 alla 12-meetrise kogupikkusega laevale ja 12 siseveelaevale.

Rauk ütles, et tunda on ka inimeste üha suuremat huvi merenduse vastu ning hobimeresõitu nähakse ühe atraktiivse võimalusena meeldivalt vaba aega veeta.

"Sarnaselt eelnevate aastatega tõi ka 2018. aasta juurde ca 1300 uut väikelaevajuhti. Samas suurusjärgus lisandub meie registrisse igal aastal ka väikelaevu, nii uusi kui kasutatuid. Liiklusregistri andmetel on väikelaevu registris veidi üle 33 000."

Raskeid laevaõnnetusi eelmisel aastal Eesti vetes ei olnud

Järelevalve üks peamisi eesmärke on ennetada õnnetusi ning positiivse tulemina toob Rauk välja, et viimase kümnendi vältel ei ole Eesti vetes laevadega aset leidnud väga raskeid laevaõnnetusi.

Püsielanikud on 22 saarel>>

"Kuigi eelmisel aastal oli Veeteede Ameti juurdluspädevuses viis laevadega seotud intsidenti, siis positiivse poole pealt saab öelda, et väga raskeid laevaõnnetusi, millega oleks kaasnenud inimkaotus või keskkonnareostus, ei olnud. Südamele paneme siiski hoolikama reisi planeerimise ja väikelaeva merereisiks ettevalmistamise vajaduse. Samuti tuleb väga hästi tunda oma väikelaeva ohutusvarustust ning osata seda vajadusel kasutada."

Veeteede Amet on riiklik merenduse järelevalveasutus, mis loob tingimused ohutuks ja turvaliseks veeliikluseks Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel.

61
Tagid:
ohutus, meresõit, Veeteede amet
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega