Illustreeriv foto

Balti riikide väliskomisjonide juhid esitasid Bellingcati Pulitzeri auhinna kandidaadiks

113
Eesti, Läti ja Leedu parlamendi väliskomisjonide esimehed on ühiselt esitanud Pulitzeri ajakirjandusauhinna kandidaadiks uuriva ajakirjanduse kategoorias ajakirjandusrühmitise Bellingcat.

TALLINN, 4. veebruar — Sputnik. Balti riikide väliskomisjonide juhid esitasid veebilehekülg Bellingcati, kus avaldatakse artikleid sõjatsoonidest, inimõiguste rikkumistest ja kuritegelikust allilmas, Pulitzeri auhinna kandidaadiks.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et praeguses üha laienevate väärinfo levitamise kampaaniate ja tunnustatud uudistevahendajate vastaste rünnakute õhkkonnas on faktipõhine, läbipaistev ja põhjalikult uuriv ajakirjandus, mis otsib tõde kõikjalt, kus seda leida võib, olulisem kui kunagi varem, edastas Riigikogu pressiteenistus.

"Bellingcat rakendab ühe kiiduväärse eesmärgi nimel koos töötavate inimeste parimaid omadusi. Nende teadmised digitaalse tehnoloogia kasutamise alal avatud lähteallikatest pärinevate andmete uurimiseks on juba avaldanud märkimisväärset mõju rahvusvahelistele suhetele. Loodan, et nad toovad ka edaspidi päevavalgele lahkhelisid ja usaldamatust külvata soovivate tumedate jõudude varjatud teod," ütles Mihkelson.

Läti Seimi väliskomisjoni esimees Rihards Kols ütles, et Bellingcat on aidanud kaasa hilisajaloo ühe suurima mõistatuse lahendamisele, jõudes rahvusvahelise ajakirjanduse esilehtedele oma paljastusega, et Salisbury mürgitamisjuhtumi kahtlusalune Ruslan Boširov on tegelikult polkovnik Anatoli Vladimirovitš Tšepiga, kõrgelt autasustatud Venemaa sõjaväeluure vanemohvitser, kes 2014. aasta lõpus pälvis riigi kõrgeima aunimetuse.

Zahharova paljastas vale Bellingcati "uues uurimises">>

Kandidaadiks esitamise avalduses on öeldud, et Bellingcat on kaasa aidanud uut tüüpi ajakirjanduse esilekerkimisele. See on platvorm, mis toob kokku avatud lähteallikatest pärinevaid andmeid kasutavad kriitiliselt meelestatud ja kodanike seast esile kerkinud uurivad ajakirjanikud, kes omavahelises koostöös uurivad kogu maailma puudutavaid teemasid, millest teatakse liiga vähe ja mida eiratakse, ning teavitavad neist. Ja kuigi enamik uurivast ajakirjandusest on kaetud salapäraga, tutvustab see platvorm ajakirjanike tegevust, toob üksikasjaliselt esile, kuidas nad loost teada said ja milliseid tehnikaid kasutasid. See mitte ainult ei julgusta avalikkust oma tegevuses osalema, vaid tähistab ka uut läbipaistvuse taset kriitilistest teemadest teavitamise valdkonnas.

Leedu Seimi väliskomisjoni esimees Juozas Bernatonis märkis, et hübriidohtude ajastul vajame me hübriidreageerimist ja Bellingcati meeskonnal on kogu vajalik võimekus selle väljaarendamiseks.

Bellingcat on Briti ajakirjaniku ja blogija Eliot Higginsi asutatud veebilehekülg, kus ta avaldab uuriva ajakirjanduse artikleid sõjatsoonidest, inimõiguste rikkumistest ja kuritegelikust allilmast. Rahvusvahelise tähelepanu saavutas ta Süüria kodusõja, Donbassi sõjas ja Ukrainas alltulistatud Malaysia reisilennuki kohta avaldatud artiklitega.

Lavrov: Venemaa süü kohta puuduvad tõendid

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti on kirjutanud, leiti Suurbritannia eriteenistuste endine agent Sergei Skripal ja tema tütar Julia 2018. aasta 4. märtsil ühes Salisbury linna pargipingil teadvuseta olekus.

Suurbritannia võimud teatasid, et Skripalide mürgitamisse närvigaasiga Novitšok on kaasatud Venemaa. Septembri algul jagasid Suurbritannia eriteenistused avalikkusega infot sellest, et Skripale olevat väidetavalt mürgitanud kaks "GRU ohvitseri" – "Aleksandr Petrov ja Ruslan Boširov".

Suurbritannia "tõendeid" kommenteerides on Moskva korduvalt kutsunud Londonit üles siirduma paljasõnalistelt süüdistustelt ja manipulatsioonidelt "Skripalide kaasuse" uurimisele.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles omakorda, et Briti projekt Bellingcat on tihedalt seotud eriteenistustega ja seda kasutatakse avaliku arvamuse mõjutamiseks ettenähtud teabe levitamiseks.

Lavrov ütles, et "Skripalide kohtuasi" pudeneb silmnähtavalt laiali, sest Venemaa süü kohta puuduvad tõendid. Venemaa välisministeerium on Briti välisministeeriumile saatnud umbes 60 diplomaatilist nooti, nõudes juurdepääsu uurimisest mõjutatud Venemaale kodanikele, samuti õigusabitaotlusi ja koostööpakkumisi, sealhulgas teinud ettepaneku ühise uurimise läbiviimiseks, kuid Briti võimud ei vastanud neile.

Lennuettevõtte Malaysian Airlines Amsterdamist Kuala Lumpurisse suundunud lennureisi MH17 sooritanud lennuk 298 inimesega pardal tulistati Donbassi kohal Grabovo küla juures (Donetskist idas) alla 17. juulil 2014.

MH17 lendu sooritanud reisilennuki hukk: ainult faktid ja loogika>>

Lennuki vrakk alles suitses, kui enne mistahes tõsiseltvõetavat uurimist hakkasid Donetski Rahvavabariigile ja Venemaale igast suunast tulema süüdistused. Lisaks tulistasid Ukraina relvaüksused mitu korda katastroofipiirkonda, takistades uurijate normaalset tööd, teatas Sputnik Eesti.

Moodustatud rahvusvahelise uurimisgrupi tegevus toimus tihedas koostöös Ukraina julgeolekuteenistusega ja paljud "tõendid" esitas just see julgeolekuteenistus, kuigi Ukraina oli üks kahtlustatavatest.

Ukrainal tuleb selgitada teabelekkeid MH17 katastroofi kohta>>

Vahe- ja lõppkokkuvõtte koostamine võttis uskumatult kaua aega ja tõsiseltvõetavate tõendite puudumist heitis korduvalt ette nii ettevõte "Almaz-Antei" (raketikomplekside "Buk", millega väidetavalt lennuk alla tulistati, tootja), Venemaa võimud, kui ka sõltumatud uurijad nagu Max van der Werff. Väärib märkimist ka vabatahtlike organisatsioonide nagu Anti-Bellingcat, tööd, kes avaldasid kaks paljastavat ettekannet Bellingcat (ekspertiisiandmed) andmete suhtes, mis olid rahvusvahelise uurimiskomisjoni viimase aruande aluseks.

2016. aasta septembris avaldatud Venemaad süüdistusava lõpparuande järel märkis Venemaa kaitseministeeriumi ametlik esindaja Igor Konošenkov uurimise nõrkust.

"Tuletame meelde, et kõikidel andmetel, mida täna uurimisgrupi briifingul esitati, on kaks peamist allikat: internet ja Ukraina eriteenistused. Seepärast on nende andmete objektiivsus, järelikult ka nende alusel tehtud järeldused kahtlased," ütles tollal Konošenkov.

Pulitzeri preemiat annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu alates 1917. aastast Joseph Pulitzeri testamendi alusel.

113
Tagid:
katastroof, lennuk, Malaisia, Bellingcat, Pulitzer, Marko Mihkelson, Skripal
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega