President Kersti Kaljulaid

President tunnustab iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärkidega 112 inimest

102
(Uuendatud 12:17 29.01.2019)
President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 112 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks.

TALLINN, 29. jaanuar — Sputnik. Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Riigipea andis Stoltenbergile Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi, tunnustamaks tema märkimisväärseid teeneid nii Eesti kui kogu NATO julgeoleku tugevdamisel, vahendas portaal Pealinn viitega BNSile. Keerulistel aegadel on Stoltenberg suutnud hoida alliansi ühtsena, seisab põhjenduses.

Kaljulaid annab tänavu riigivapi kolmanda klassi teenetemärgi Heiki Loodile ja Priit Pikamäele. Heiki Loot on endine riigisekretär ja praegune riigikohtu liige. Priit Pikamäe oli kuni veebruari algusnei riigikohtu esimees ning jätkab karjääri Euroopa kohtujuristi ametikohal.

Ratas: nii head Eestit ei osanud eestlased ette kujutada>>

President Kersti Kaljulaid Narvas
© Sputnik / Евгений Ашихмин

President andis Timo Soinile Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi Eesti-Soome suhete edendamise eest.

Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi said Ameerika Ühendriikide krüptograafid Bailey Whitfield Diffie ja Martin Edward Hellman ning Ameerika Ühendriikide majandusteadlane Jeffrey David Sachs.

Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi andis riigipea Ukraina ülemraada liikmele, Eesti- Ukraina suhete edendajale Borislav Berezale, Eesti aukonsulile Bordeaux`s Prantsusmaal Christian Roger Emmanuel de Barillonile, Eesti toetajale Ukrainas, Tšehhi ettevõtja Tomáš Fialale ning Eesti aukonsulile Põhja-Rein-Vestfaalis Saksamaal Horst-Werner Maier-Hunkele.

Valgetähe teenetemedali erinevaid klasse jagub tänavu nii tuntud ettevõtjatele kui ka muusikutele, teadlastele, kunstnikele, riigiametnikele ning paljudele muude valdkondade säravatele esindajatele.

Valgetähe kolmanda klassi medali annab president epeevehklejale Irina Embrichile, ettevõtjatele ja kultuurielu toetajatele Heiti Häälele, Tiit Pruulile ning Mark Aivo Takisele, arhitektuuripärandi hoidjale Fredi-Armand Tompsile, arvutiteadlasele, akadeemikule ning Tallinna Tehnikaülikooli professorile Tarmo Uustalule ja arhitektile Kalle Vellevoogile.

Embrich: kõige raskem oli heitlus Saksamaa koondisega>>

Valgetähe neljanda klassi teenetemärgi saavad 29 inimest, nende hulgas suurärimees Oleg Gross, kultuuriajakirjanik Mart Juur, ettevõtja Martin Villing, lavastaja Ivar Põllu, näitleja Madis Kalmet ning prokurör Tatjana Tamm.

Valgetähe viienda klassi teenetemärgi saavad 33 inimest, nende seas muusik Jaagup Kreem, kodanikuühiskonna edendaja Agu Laius, ajakirjanik Jaanus Piirsalu, näitleja Rain Simmul, EV100 programmijuht Maarja-Liis Soe, purjespordi edendaja Jüri Šaraškin, muusik Raul Vaigla ja kultuurielu edendaja Mare Mätas.

Kotkaristi I klassi teenetemärgi sai NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Curtis Michael Scaparrotti. Ta pälvis teenetemärgi olulise rolli eest alliansi kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel, liitlaste kohaloleku suurendamisel Läänemere piirkonnas ja NATO ettevaatava planeerimise arendamisel.

President andis Kotkaristi III klassi teenetemärgi Eestis paikneva liitlaste kontingendi ülemale, Ühendkuningriigi kolonelile Giles Richard Harrisele ning kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülemale kolonel Enno Mõtsale.

Kotkaristi IV klassi teenetemärgi saavad major Silver Andre ning kaitsepolitseiametnikud Katrin Kaitsa, Mait Müürsepp ja Olgert Rõõm.

Kotkaristi V klassi teenetemärgi saavad riigipealt kaitseliitlane leitnant Deiv Bogens, politseikolonelleitnant Priit Paal, politseikapten
Kristjan Paesalu ja staabiveebel Andreas Rebane.

Punase Risti teise klassi teenetemärgi saavad tänavu naistearst ja Tartu Ülikooli professor Helle Karro ning ortopeed ja arstiteadlane Arne-Lembit Kööp.

Eesti Punase Risti kolmanda klassi teenetemedali saab puuetega inimeste abistaja Signe Falkenberg, neuroloog Katrin Gross-Paju, onkoloog ja naistearst Kersti Kukk ning Orm Porosaar, kes on lastekirurg.

Eesti Punase Risti neljanda klassi teenetemärgi saab kaheksa inimest ja viienda klassi viis inimest.

Vabariigi President annab teenetemärgid üle 22. veebruaril Arvo Pärdi Keskuses.

102
Tagid:
Kersti Kaljulaid, riik, aumärk, vabariik, president
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega