ENPA Eesti delegatsiooni liige Andres Herkel

Herkel: inimõigused internetis nõuavad kiiret tegutsemist

85
(Uuendatud 18:28 24.01.2019)
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis kolmapäeval vastu ENPA Eesti delegatsiooni liikme Andres Herkeli raporti "Interneti valitsemine ja inimõigused".

TALLINN, 24. jaanuar — Sputnik. Herkeli sõnul mõjutab internet pea kõike meie ümber ja on muutunud vältimatuks vajaduseks sadadele miljonitele inimestele ning ka riikide heaolu sõltub sellest. Selles valguses on järjest enam tähelepanu vaja suunata inimõigustele internetis, edastab Riigikogu pressiteenistus.

"See oli ka minu raporti koostamise ja esitamise põhjus. Keskendun raportis inimõigustele, mida peame üheskoos kaitsma. Kõigil peab olema juurdepääs internetile, keegi ei tohi end seal diskrimineerituna tunda ja internet peab olema kõigile avatud niinimetatud ökosüsteem," rääkis Herkel.

Raporti järgi tuleb väljendamisvabadust ja infovabadust tugevamini kaitsta. Samal ajal tuleb tagada kasutajate turvalisus, austada nende privaatsust ja seda eriti isikuandmete vaatepunktist.

PPA: igast sõnumist, pildist või teost veebis jääb jälg >>

"Võrguoperaatorid peavad tundma survet ja samuti ka need, kes internetile uusi kasutusvõimalusi loovad – siin võib näiteks tuua asjade interneti ja tehisintellekti," sõnas Herkel.

Interneti kasutajate isikuandmete kasutamine peab olema iga inimese enda otsustada, see on aga koht, kus domineerivad ärihuvid.

"Seega tegin ettepaneku, et hea internetihaldus peaks olema mitmekülgne ja detsentraliseeritud, läbipaistev ja vastutustundlik. Peab valitsema koostöö ja osalus," ütles Herkel.

Inimõiguste kaitsmiseks on Herkeli kinnitusel vaja konkreetseid protseduure, mis tuleb luua eri riikide koostöös ja kaasataud peavad olema ka teised sidusrühmad. Euroopas on peamine roll Euroopa Nõukogul ja Euroopa Liidul, nende koostöös peab suurenema EuroDIGi (European regional dialogue of internet governance) roll.

Herkeli sõnul on internetiga seotud teemad tõusnud ENPAs kesksele kohale. Sellega seotud raporteid on kultuurikomitees ettevalmistamisel veel mitu ja veebis toimuv on järjest tähtsamal kohal ka näiteks valimiste ja valimisvaatluse puhul, samuti liikmesriikide demokraatlike institutsioonide toimimise monitoorimisel.

"Kui räägime küberjulgeolekust, siis tähendab see suurte strateegiliste infrastruktuuride haavatavust, aga ka seda, et meie demokraatlik riigikorraldus ja institutsioonid oleksid kõrvalt tulevate rünnete eest kaitstud," ütles Herkel.

Lisaks raportile võeti 60 poolthääle ja kolme vastuhäälega vastu Euroopa Nõukogu soovitused liikmesriikide valitsustele. Kaks hääletajat jäi erapooletuks.

ENPA-s saadi aru, et Venemaa suhtes on tehtud "suur viga" >>

Venemaa Riigiduuma ei hakka käesoleval aastal moodustama delegatsiooni Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) töös osalemiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sel nädalal. Politoloog Aleksandr Asafov leiab, et Venemaa liikmesus niisugustes organisatsioonides ei tasu end juba ammu ära.

Riigiduuma avalduses räägitakse selle olukora vastuvõetamatusest, kus Venemaa delegatsiooni õigusi ENPA-s seadusevastaselt piiratakse.

Duumasaadikud tuletavad meelde, et "Venemaa delegatsioonilt, mis koosneb üldrahvalikult valitud esindajatest, hääleõiguse äravõtmine kujutab endast meie riigi kodanike õiguste piiramist, mis peaksid olema garanteeritud Euroopa Nõukogu põhikirjaga."

Neljapäeval, 17. novembril teatas Facebook'i küberjulgeoleku juht Nathaniel Gleicher, et "Venemaa kooskõlastatud ebausaldusväärse tegevusega tõttu võrgustikus, mis tegutses Venemaal, Baltimaades, Kesk-Aasias, Kaukaasias, Kesk- ja Ida-Euroopas kustutati 364 Facebooki lehekülge, teatas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Facebook'i tegevus rohkem kui viiesaja Venemaaga seotud konto, sealhulgas seitsme Sputniku lehekülje kõrvaldamisel, on poliitiliselt motiveeritud ja kujutab endast tegelikult tsensuuri, teatas rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik pressiteenistus.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et RIA Rossija Segodnja kommunikatsiooni- ja avalike suhete direktor Pjotr Lidov-Petrovski ütles 2018. aasta septembris Baltic Weekend foorumil esinedes portaalile Sputnik Eesti, et Lääne ametivõimud kasutavad tehnilisi võimalusi mitte ainult võitluses soovimatute teabeallikatega, vaid ka teabe kasutajate survestamiseks, eriti, kui tegemist on populaarsete sotsiaalvõrgustikega.

85
Tagid:
küberturvalisus, internet, inimõigused, ENPA, Andres Herkel, Riigikogu
Samal teemal
Tallinn võõrustab rahvusvahelist inimõiguste aastakonverentsi
Jõustub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 16. protokol
Politoloog: Venemaa maksab kinni tema enda vastase ENPA tegevuse
Inimõiguste aastakonverents: palgad tuleb muuta läbipaistvateks
ENPA-s saadi aru, et Venemaa suhtes on tehtud "suur viga"
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega