EK ärgitab EL-i riike lõpetama kuldviisade süsteemi

Euroopa Komisjon ärgitab lõpetama "kuldviisade" süsteemi

68
(Uuendatud 14:44 23.01.2019)
Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval esimese põhjaliku aruande nn kuldpasside ja kuldviisade ehk vastavalt kodakondsuse või elamisloa andmisest investeeringute vastu EL-i liikmesriikides ning hoiatas neist lähtuvate ohtude eest.

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. Eelkõige on ohud seotud julgeoleku, rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja korruptsiooniga. Samuti leitakse, et kavade läbipaistmatus ning koostöö puudumine liikmesriikide vahel süvendab ohte veelgi, vahendas Pealinn osundusega komisjoni pressiteatele.

"EL-i ja Schengeni ala elamisloa saamisega kaasnevad õigused ja privileegid, mida ei tohiks kuritarvitada. Liikmesriigid peavad alati täielikult järgima ja kohaldama kohustuslikke kontrollmehhanisme ning liikmesriikide investoritele elamislubade andmise kavasid ei tohiks sellest kohustusest vabastada," ütles rändevolinik Dimitris Avramopoulos.Jõustusid Schengeni infosüsteemi uued regulatsioonid >>

"Meie viimaste aastate jooksul saavutatud tulemusi turvalisuse suurendamisel, piiride tugevdamisel ja teabelünkade kaotamisel ei tohiks ohtu seada. Jälgime tähelepanelikult, et kõik EL-i õiguse nõuded oleksid täidetud," rõhutas ta.

Investoritele kodakondsuse andmise kavad võimaldavad isikul saada uue kodakondsuse pelgalt investeeringu tegemise alusel. Praegu on sellised kavad ehk nn kuldsed passid kasutusel Bulgaarias, Küprosel ja Maltal ning need annavad investoritele nende riikide kodakondsuse leebematel tingimustel kui tavapärase naturalisatsiooni korras antava kodakondsuse puhul, ütles komisjon.

Nendes kolmes liikmesriigis puudub isikul kohustus enne kodakondsuse saamist füüsiliselt selles riigis elada või omada muid tegelikke sidemeid.

Investoritele elamisloa andmise kavad võimaldavad kolmandate riikide kodanikel saada teatavatel tingimustel loa elada mõnes EL-i liikmesriigis. Praegu on sellised kavad kasutusel 20 liikmesriigis: Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ühendkuningriik.

Komisjon lisas, et nn kuldsed viisad on küll kodakondsuse andmise kavadest erinevad, kuid kujutavad endast sama tõsist julgeolekuriski nii liikmesriikidele kui ka EL-ile tervikuna.

Kehtiv elamisluba annab kolmanda riigi kodanikule õiguse vastavas liikmesriigis elada, kuid ka Schengeni alal vabalt reisida. EL-i õigusega reguleeritakse küll teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavaid sisenemistingimusi, aga nendega ei reguleerita praegu investoritele elamislubade andmist EL-i tasandil ning see on liikmesriikide pädevuses.

Investeeringute eest saadud elamisload, mille puhul investori füüsiline kohalolek asjaomases liikmesriigis on piiratud või ei ole üldse vajalik, võivad mõjutada EL-i pikaajalise elaniku staatuse ja sellega seotud õiguste kohaldamist ning võivad isegi pakkuda võimaluse saada kiirkorras liikmesriigi ja seega ka EL-i kodakondsust.

Sellised kavad puudutavad kõikide EL-i riikide huve, sest iga isik, kes omandab liikmesriigi kodakondsuse, omandab samal ajal ka EL-i kodakondsuse, rõhutas komisjon.

Ühe liikmesriigi otsus anda kodakondsus investeeringu tegemise eest annab automaatselt ka teiste liikmesriikidega seotud õigusi. See tähendab eelkõige õigust vabalt liikuda ja juurdepääsu EL-i siseturule, et tegeleda majandustegevusega, ning õigust valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel. Praktikas reklaamitakse neid kavasid sageli kui vahendit liidu kodakondsuse saamiseks, millega kaasnevad vastavad õigused ja privileegid.

EL on Venemaaga kehtestatud lihtsustatud viisarežiimiga rahul >>

28. detsembril jõustusid karmimad Euroopa Liidu Schengeni infosüsteemi regulatsioonid kuritegevusega ja terrorismiga võitlemiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Uued reeglid tugevdavad Schengeni infosüsteemi (SIS) ja peaksid tõhustama piirivalve- ja korrakaitseametide tööd ning pakkuma enam kaitset kadunud lastele ja puudega inimestele.

Liikmesriikidel on nüüd "kohustus luua SIS* märguanne kõigi terrorismiga seonduvate kuritegude korral," vähendades tõenäosust, et kahtlusalused haihtuvad süsteemi pragudesse.

Schengeni infosüsteem sisaldab umbes 79 miljonit toimikut ja 2017. aastal vaadati neid viis miljardit korda. Infosüsteemi kasutatakse Schengeni välispiiride turvamisel ning see sisaldab teavet isikute kohta, kellel ei ole luba Schengenisse siseneda, kes on kuritegevuse tõttu tagasiotsitavad või kadunud, märkis Komisjon.

Schengeni viisaruumi piiridel testiti nutikat elektroonilist süsteemi sissesõitvate välismaalaste suuruse kontrollimiseks – tehisintellekt uuris inimese miimikat ja püüdis tabada petturid, kirjutas uudisteportaali Sputnik Eesti autor sügisel.

Euroopa Liit kasutab tehisintellekti liidu piire ületada üritavate kahtlaste isikute väljaselgitamiseks. Katseline arvutiprogramm, mida hakkas sealhulgas testima Läti piirivalveteenistus, peab oma loojate kavatsuse kohaselt kahtlease isikud valetamises vahele võtma eeskätt näomiimika analüüsi alusel.

68
Tagid:
elamisluba, investeering, kodakondsus, viisa, Euroopa Komisjon, EL, Schengen
Samal teemal
Schengeni 10. aastapäeval külastavad Valgat kahe riigi presidendid
PPA pakub võimalust broneerida aega pikaajalise viisa taotluse esitamiseks
Eesti toetab Rumeenia liitumist Schengeni õigusruumiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega