Keit Pentus-Rosimannus

Kas Eesti suudab valimistesse sekkumist tõrjuda

90
(Uuendatud 15:36 22.01.2019)
Detsembri lõpus arutas Riigikogu väliskomisjon raporti eelnõu, mis käsitleb valimistesse sekkumist ja selleks kavandatavaid vastumeetmeid ja ettepanekuid, jõudis täna avalikkuse ette.

TALLINN, 22. jaanuar - Sputnik Raporti koostaja - Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kirjeldas välist sekkumist valimistesse rünnakuna kodanike õiguse vastu valida vabalt oma esindajad ning otsustada oma riikide edasine tee.

"Valimiste väline mõjutamine ja eelistuste kujunemisse sekkumine on saanud relvaks, mida kasutatakse konkreetse riigi juhtimise vastu umbusu tekitamiseks, demokraatliku riigikorralduse diskrediteerimiseks, üldise usaldamatuse õhkkonna loomiseks, sisemiste pingete eskaleerimiseks, lõhede võimendamiseks," rääkis Pentus-Rosimannus tookord.

Raport lähtub eeldusest, et kõikidesse viimastesse valimistesse maailmas on eri viisidel sekkutud. Seda on võimalik teha väga odavalt ja laialdaselt.

Raport rõhutab eelkõige võõrriigist tulenevaid rünnakuid. Võõrriigina peetakse ootuspäraselt silmas Venemaad, teistest riikidest tulenevaid riske olulisteks ei peeta.

Valimiseelsed mängud: kuidas luuakse erakondadele vajalikke reitinguid >>

"Paarikümne aasta eest ei oleks Venemaa kuidagi suutnud 100 miljonite inimesteni jõuda. 2015. a. loodi Euroopas esmane plaan desinformatsioonikampaaniatele reageerimiseks. Tänapäeval peetakse silmas katseid mõjutada valimiste tulemusi. Kuidas ja milleks seda tehakse?" küsitakse dokumendis.

Kes seal on: Postimees osutus Eesti eliidi uue poliitilise projekti propagandistiks >>

"Eesmärgiks on luua eeliseid jõududele, kelle vaated langevad kokku Moskva välispoliitiliste huvidega – Ukraina ründamine, NATO ja EL lõhkumine. Killustamine ja lõhede tekitamine on Venemaa huvides," rääkia Pentus-Rosimannus, "Valimistesse sekkumine võimaldab seda saavutada." 

Raportöri sõnul on rünnak riiklikult korraldatud. Kuidas seda tehakse? Info-operatsioonide, desinformatsiooni sihitud kampaaniate abil. Libainfo täpse levitamise teel. USA presidendivalimistel jõuti väidetavalt Facebookis 130 miljoni inimeseni, Twitterisse lisati aga 10 miljonit säutsu.

Illegaalne teabehange on veel üks meetoditest, et saadut hiljem sobival ajal ära kasutada.

Komisjon tutvustas terminit teabepesu, mille käigus luuakse võrgustik erinevatest portaalidest – libainfo muudetakse massiliste uus- ja ristpostituste teel usutavaks. Niimoodi petetakse ära traditsioonilise meedia esindajaid. Lääneriikide poolt korraldatud analoogsete meetodite kautamise teemat välditakse püüdlikult.

Millised on digimeedia kanalid? Eesti jaoks on kasutajate arvud järgmised: 680 000 Facebookis, 752 000 Youtube´s, 317 000 Instagramis, 232 000 Twitteris ja 204 000 WhatsApp"is.

Eestis usutakse, et me oleme avalikule mõjutamisele küllaltki immuunsed. Tegevus ei toimu aga ainult valimiste ajal, mil kaitse on kõige paremini korraldatud – punane otseliin sotsiaalmeedia kanalitesse. Suure valeuudise levimise korral saame sotsiaalmeediaettevõtteid koheselt teavitada. Facebook on seda mõistnud, nagu viimaste nädalate jooksul nägime, mil ta suure arvu alternatiivseid seisukohti avaldanud kontosid lihtsalt sulges. See näitab, et tõhusus nõuab koostööd erasektoriga.

Raporti soovitustest – teadlikkuse kasvatamine – probleemi tõsiduse mõistmine, libainfo ja pahavara äratundmine, seda ka poliitiliste erakondade tasemel.

Eesti on juba pakkunud valimissüsteemide turvaauditit kõikidele Euroopa erakondadele.

Avastatud libainfot soovitatakse igakordselt avalikustada ja üldsust harida – vaikimine olevat ohtlik. Meediale soovitatakse enesekontrolli ja eneseregulatsiooni. Allikaid tuleks kontrollida.

Ka valimistevaheliseks ajaks oleks hea koordineeritud järelevalveorgani olemasolu, kes suudaks sarnaselt valimisteenistusele tsensuuriga tegeleda. leiavad autorid.

Eestisse suunatud digitaalne reklaam peaks tulevikus muutuma tuvastatavaks nii autorsuse, tellija kui maksja osas. See oleks osa seadusmuudatusеe ettepanekust.

Teine mehhanism peaks võimaldama tsenseerida ja katkestada telekanalite levi selle kiire peatamise teel, kui seal valeinfo esitatakse. Järgmiselt riigikogult oodatakse vastava seadusandluse ajakohastamist.

Deep fake materjalide kasutamist mainiti  eraldi teemana – tegu on omamoodi identiteedivargusega – kus inimese video või audioesinemisele antakse täiesti meelevaldne sisu, või lisatakse avaliku elu tegelase nägu mingile temaga mitteseotud tegevusele.

Marko Mihkelson tänas Keit Pentus-Rosimannust hea töö eest. Mihkelson meenutas, et Nõukogude Venemaa tegeleb propagandaga 1920 aastatest. Samuti tõi ta näiteks KGB info levitamise 1980.ist – väite, et AIDS on Pentagoni biorelvalabori töö tulemus. See levis mõne aastaga massimeediasse. Tänapäeval toimuks analoogiline protsess loetud tundidega.

Марко Михкельсон
© Riigikogu / Erik Peinar
Marko Mihkelson

 

Libainfot ei kasuta sugugi mitte ainult Venemaa, vaid paljud teisedki. Ka mitteriiklikud organisatsioonid. Tuues "Araabia kevade" näite ühiskonna destabiliseerimisest – kus kodusõda käib senini kolmes riigis – Liibüas, Jeemenis ning Süürias ja üldse mitte Venemaa tegevuse tagajärjel," kommenteeris raporti sisu Mart Nutt.

Henn Põlluaas küsis, kes on see, kes määrab, milline info on tõene ja milline väär. Kas see ei või meid tagasi tsensuuri või sõnavabaduse piiramise juurde viia?

Kui eesmärgiks ei ole mitte arvamuse avaldamine, vaid vale uudise pähe levitamine – siis on tegu pahatahtlikkuse ja narratiivi levitamisega. Näitena pahatahtlikkusest tõi Pentus-Rosimannus AIDSi alternatiivse tekkepõhjuse ja kahtlemise Kennedy mõrva ametliku versioonis - kui selged libainfo ja vandenõuteooriate näited, mida samuti Moskva huvides levitatavat.

Erik Niiles-Kross soovitas luua rahvusvahelise "Teabepesu andmebüroo", mis peaks saavutama rahvusvahelise mõõtme ja võimaldama sanktsioonide kehtestamist protsesside käivitajate vastu.

Raport loodetakse tõlkida inglise keelde, et teda lailadaselt levitada.

90
Tagid:
väliskomisjon, Keit Pentus-Rosimannus, tsensuur, Riigikogu valimised, Ausad Valimised, USA valimised, üldvalimised, e-valimised, valimised, sanktsioonid, infosõda
Samal teemal
Kaks suurimat erakonda kinnitasid Riigikogu valimisnimekirjad
Riigikokku pürgijate arv lõi selle sajandi rekordi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega