Viimase võimaluse instrument: millisena näeb NATO koostööd Venemaaga

"Viimase võimaluse" instrument: millisena näeb NATO koostööd Venemaaga

96
(Uuendatud 15:51 05.01.2019)
Saksamaa agentuurile DPA antud intervjuus rääkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg mitmetest hämmastavatest asjadest, mis on vastuolus mitte ainult terve mõistuse, vaid ka üksteisega.

Dmitri Lekuhh, RIA Novosti

Näiteks rääkides Venemaal ja NATOs juba ammu unustatud Venemaa-NATO nõukogust iseloomustas Stoltenberg seda kui "olulist instrumenti dialoogi säilitamiseks Moskvaga", lisades kohe, et "esialgu on veel vara öelda, millal nimelt uued kohtumised (selles formaadis) toimuvad, kuid nad tulevad".

Stoltenberg: arvestan suhtluse jätkumisega Vene-NATO nõukogus >>

Mis "instrument" see selline on, mida juba ammu ei kasutata ja millest pole teada, millal seda uuesti kasutama hakatakse? Kusjuures pole eriti tõenäoline, et üldse hakatakse: 19. augustil 2008 katkestati Venemaa-NATO nõukogu töö pärast Gruusiaga "08.08.08" puhkenud sõda.

Ежегодная большая пресс-конференция президента РФ В. Путина
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Ja kuigi 2017. aasta märtsis taastasid Venemaa kindralstaap ja alliansi struktuurid 2014. aastal sõjalised kontaktid seoses sõjategevusega Süürias ja Iraagis, oleks põhjendamatu optimism nimetada seda "Venemaa-NATO nõukogu töö taasalustamiseks".

Selle nõukogu parematel päevadel seal mõnda aega Venemaa alalise esindajana NATOs töötanud Dmitri Rogozin ütles: "Meie partnerid Venemaa-NATO nõukogus püüavad tegutseda mitte riiklikul tasandil, st mitte 26 riigi esindajana, pluss Venemaa, nagu see ette nähtud oli. Vastupidi, nad püüavad eelnevalt välja töötada oma ühise seisukoha. Nii need asjad ei käi."

See tähendab, et rääkida selle diplomaatilise konstruktsiooni "tõhususest", mis ühele osapooltest pidevalt ei sobi, on täiesti naeruväärne.

Asi muutub veelgi naljakamaks, kui Jens Stoltenberg hakkab käskivas kõneviisis arutlema üldjuhul tema pädevusse hoopiski mittekuuluvate asjade üle, nagu INF-lepingust, millesse tema juhitav allianss üldse ei puutu. Ja enamik NATO riike puhtjuriidiliselt samuti.

Algselt sõlmiti see NSVL ja USA vahel ning ei NATOl ega Varssavi pakti organisatsioonil polnud sellega mingit õiguslikku seost.

Sellele vaatamata kõlas see avaldus üsna valjusti: "Ma ei hakka spekuleerima, kui tõenäoline on Venemaa tagasipöördumine (lepingust – toim.) kinnipidamise juurde. Oluline on see, et Moskvale on antud viimane võimalus. Kui Venemaa ei hakka lepingust kinni pidama, siis on meil suur probleem, sest INF-leping laguneb."

Mida selle kohta öelda: kui isegi hetkeks ära unustada, et lepingust taganemisest teatas esmalt Ameerika Ühendriikide president, kes alles hiljem mõistis, et sellistes asjades tuleks kuidagi oma "diplomaatilist" tagalat kindlustada, siis paistab NATO peasekretäri avaldus "Venemaa viimasest võimalusest" mõnevõrra segadusttekitav: see teie "viimane võimalus", vabandage, milleks?

Gorbatšovi ja Reagani allkirjastatud paber oli ebasoodne just Moskvale. Ja mil viisil pakub Jens Stoltenberg nüüd Venemaale ainulaadset võimalust algselt ebasoodne leping järeleandmiste hinnaga säilitada, on raske aru mõista.

See, miks kavatseb USA just praegu INF-lepingust taganeda, on üldiselt selge: lepingu allkirjastamise ajal oli see talle väga kasulik. Lihtsalt põhjusel, et see dokument käsitles ainult maismaal paiknevaid rakette.

Ameeriklased lubasid heameelega hävitada oma Tomahawk tiibraketid ja loobuda rakettide Lance-2 kasutuselevõtust Kesk-Euroopas just sellepärast, et see andis neile tohutu ühepoolse eelise: see ei puudutanud nende peamisi mere- ja lennuväes kasutatavaid rakette.

NSV Liidu olukord keskmise ja lühiamaarakettidega mere- ja lennuväes oli aga tol ajal üsna raske. Nüüd, kui Venemaa raketid Kalibr näitasid oma võimekust lennata Süürias sisse vaenlase igast õhuaknast, on see eelis täielikult neutraliseeritud.

o ja mis mõtet on siis maailma kõige arenenumal demokraatlikul riigil sellest lepingust enam kinni pidada?

Muide. Siin on veel üks lõbus seik võimalusest "venelased uude võidurelvastuse vooru tõmmata", millest läänes räägitakse.

Tegelikkuses võib Venemaa "vorpida" suhteliselt odavaid Kalibri maapealse versiooni rakette üsna kiiresti ja nagu Venemaal öeldakse "eelarveliselt" (v.k. "бюджетно"), s.t. odavalt ja mingit Moskvale ette heidetud raketti 9M729 (tuntud ka kui SSC-8) pole tal selleks vajagi.

On hoopis teine teema, et venelastele pole tegelikult ka "maapealset" paiknemist vaja – Süüria kampaania ajal demonstreeriti suurepäraselt, et väikesed Vene laevad suudavad saata Kalibrid vajalikesse kohtadesse otse oma siseveekogudelt.

Muide, just sellepärast (pluss "Hiina võimekus") ei ole INF leping ameeriklastele enam huvipakkuv. INF lepingu tühistamine ei kahjusta eriti Venemaa huve (erinevalt peagi lõppevast START-3 lepingust, kuid see on eraldi küsimus).

Veelgi enam, 80-ndatel aastatel oli see rakettide klass meile (NSVLiidule - toim) väga ohtlik. Nüüd on "aeglased", olgu pealegi, et madalalt lendavad raketid kergesti tabatavad mitte ainult kaasaegsete Venemaa, vaid ka Ameerika ja isegi Hiina õhutõrjesüsteemidega - see pole mingi hüperhelikiirusega liikuv relv.

Siinkohal on meil pigem teatud tseremooniaal-diplomaatiline roll: on põhjust ameeriklasi hurjutada - patt oleks seda mitte kasutada.

Siinkohal peaksid murelikud olema pigem eurooplased - kui nad paigutavad oma territooriumile Ameerika lühi- ja keskmise laskeulatusega raketid, siis muutuvad need territooriumid lihtsalt Venemaa "analoogsete rakettide" uueks "seaduslikuks sihtmärgiks".

Kuid Euroopal pole selles küsimuses otsustamisõigust ja eurooplasest NATO juht on seda üsna avameelselt kinnitatud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

96
Tagid:
Jens Stoltenberg, NATO misssioon, NATO, Saksamaa
Samal teemal
Rooda: kuidas USA Venemaa uutest rakettidest pääseda loodab
USA väljub keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppest
Venemaa välisministeerium kommenteeris ÜRO Peaassamblee hääletust INF resolutsiooni üle
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega