Saksa hävitaja Eurofighter Ämari lennubaasil

USA eksperdid ärgitavad suurendama sõjalist kohalolekut Euroopas

65
USA peaks tugevdama NATO heidutust Kesk- ja Ida-Euroopas laiemalt, mitte ainult seal, kus USA sõdurid juba on. Lisaks ei peaks sõjaline kohalolek piirduma ainult maapõhiste üksustega, vaid juurde tuleks saata ka laevu ja lennukeid.

TALLINN, 27. detsember — Sputnik. USA mõttekoja Atlantic Council eksperdid soovitavad USA-l suurendada oma sõjalist kohalolekut Euroopas, vahendas BNS Radio Poland-it, edastas portaal Pealinn.

Washingtonis asuva mõttekoja eksperdid hoiatavad 13. detsembril avaldatud raporti eelvaates, et Baltimaadesse ja Poola paigutatud NATO üksustest ei piisa Venemaa rünnaku tõrjumiseks.

Soome sõjaväelane õppustel
© AP Photo / Czarek Sokolowski

Raport avaldatakse täismahus 2019. aasta algul. Dokumendi koostamist juhivad NATO Euroopa vägede eksjuht Philip Breedlove ja NATO endine asepeasekretär Alexander Vershbow.

Eesti valitsus toetab Ukraina provokatsiooni Mustal merel>>

"Venemaa meelekindel tavarelvastusega rünnak, eriti selline, mis toimub vähese eelhoiatusega, võib seljatada need eelpaigutatud NATO ja USA üksused võrdlemisi lühikese ajaga, enne kui saab rakendada lisajõude," öeldi dokumendis.

"(Kui Venemaa) peaks tegema Balti piirkonnas asuvale NATO liikmesriigile maapõhise rünnaku, siis on Venemaal oma kampaania esimestel päevadel ja nädalatel märkimisväärne aja ja distantsi eelis, sest sellel on tugev lähtepositsioon ja ta suudab saata lisajõude mujal Venemaal asuvatest maa- ja õhuväe üksustest."

Venemaa välisministeerium süüdistas NATO-t globaalses pettuses
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Eksperdid rõhutavad, et USA peaks tugevdama NATO heidutust Kesk- ja Ida-Euroopas laiemalt, mitte ainult seal, kus USA sõdurid juba on. Lisaks ei peaks sõjaline kohalolek piirduma ainult maapõhiste üksustega, vaid juurde tuleks saata ka laevu ja lennukeid, ütlesid nad.

Eksperdid tõid raportis esile Poola tähtsuse.

Poola "suuruse ja geograafilise asendi tõttu saab sellest peamine lähtepunkt enamikele NATO püüdlustele kaitsta liitlaste territooriumi kolmes Balti riigis", ütlesid nad.

Eksperdid ärgitasid pidama meeles, et "mis tahes otsusel tugevdada USA kohalolekut Poolas saavad olema tõsised tagajärjed kogu piirkonnale ning alliansile tervikuna".

Venemaa kutsus Euroopa Liitu üles kahepoolsetes suhetes inventuuri tegema>>

Samas rõhutasid nad, et USA kohaloleku tugevdamine Euroopas on Poolast laiem. "Fundamentaalselt on asi NATO-s ja kogu Euroopa kaitsmises."

Raport avaldati ajal, mil USA kongress arutab, kas Euroopasse paigutatud USA üksused on Venemaa heidutamiseks piisavalt tugevad. Lisaks kaalub Pentagon Varssavi ettepanekut rajada Poola USA sõjaväebaas.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on Venemaa ametivõimud mures NATO sõjalise kohaloleku suurendamise pärast Ida-Euroopas.

Pingeseisund Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes tekkis 2014. aastal pärast Krimmi taasühendamist Venemaaga ja kodusõja algust Donbassis. Euroopa Liidus ja USA-s leiti, et Krimmi poolsaar on Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainalt rahvusvahelisi õigusnorme rikkudes ära rebitud ning Donbassi relvastatud konflikti allikaks arvati Moskva.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul etendasid peamist rolli Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste suhete halvenemises eurooplaste ookeanitagused liitlased. Seda väitis ta hiljutises intervjuus Hispaania ajalehele El Pais.

Kas Eestis on kasulik olla russofoob?>>

Euroopa Liidu poolt "Washingtoni otsesel näpunäitel" kehtestatud ühepoolseid Venemaa-vastaseid piiranguid nimetas Venemaa välisminister lühinägelikuks otsuseks. Samas rõhutas ta, et ameeriklased ise kahjusid ei kanna.

Välisminister teatas ka Moskva valmisolekust Euroopa Liidu suhtes seatud piirangute tühistamiseks. Kuid tema sõnul peavad esimese sammu selles suunas tegema Euroopa partnerid, kuivõrd "sanktsioonide spiraali vallandamine" lähtus nimelt neilt.

65
Tagid:
lennuk, laev, sõdur, NATO, Euroopa, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega