Патриарх Московский и всея Руси Кирилл

Patriarh Kirill nimetas Kiievi "ühendavat kirikukogu" täielikuks läbikukkumiseks

110
Patriarh Kirill nimetas Kiievi "ühendavat kirikukogu" "täielikuks läbikukkumiseks" ja seadust Ukraina õigeusu kiriku ümbernimetamise kohta "hullumeelsuseks".

TALLINN, 26. detsember - Sputnik. Ta väljendas oma arvamust Vene Õigeusu Kiriku täiskogu kohtumisel, vahendab RIA Novosti. Tema sõnul on Ukraina Õigeusu kiriku ümbernimetamise otsuse eesmärgiks Ukraina kirikut diskrimineerida ja lõpuks hävitada. 

"Mitte mingit ühinemist ei toimunud, toimus skismaatikute ühendamine, nende ebaseaduslik legaliseerimine patriarhi (Bartholomeuse – toim.) poolt, kelle volitused Ukraina aladele ei ulatu", sõnas patriarh.

Vene Õigeusu Kiriku peapiiskopi sõnul lootis Konstantinoopol, et piisab sellest, kui ta vaid Ukraina olukorda sekkub, millele järgneb kohene Ukraina kanoonilise kiriku juhtide toetus ja nende "kirikukogule kiirustamine".

"Lisaks anti talle (Bartholomeusele – toim.) valeinfot, mille kohaselt kümned piiskopid "ühendkirikut" toetavad... Minu kohtumisel patriarh Bartholomeusega ütlesin talle – peale seda, kui ta vihjas olulise osa meie piiskoppide toetusele - et minu andmete kohaselt talle valetati ja toetajaid on vaid kaks või kolm inimest," sõnas vaimulik. 

Vene õigeusu kirik andis hinnangu Konstantinoopoli otsusele Ukraina kiriku kohta >>

"See ei mõjutanud piiskoppi kuigivõrd, kuid täpselt nii läkski - toetust avaldasid isegi mitte kolm, vaid kaks inimest - just need, keda ma silmas pidasin," ütles patriarh Kirill.

Ukraina president Petro Porošenko ja Oikumeeniline patriarh Bartolomeus
Пресс-служба президента Украины

Tema sõnul on Konstantinoopoli tegevus hämmastav ka "tervet mõistust silmas pidades".

"No kuidas on võimalik kuulutada, et 1686. aastast pärit patriarh Dionysiuse volikiri on tühistatud! Milline täiemõistuseline ja selge mäluga inimene teatab, et ajalooline akt, mis on rohkem kui 300 aastat vana, kaotab oma kehtivuse? 1686. aasta akt on reaalsus, millest moodustub terve ajalugu. Kas te võite ette kujutada, et Ühendkuningriik tühistaks India iseseisvumise akti?" küsis patriarh.

Sellele vaatamata, lisas ta, läks Konstantinoopoli patriarhaat "ajaloo karikaturiseerimise" teed, mille tulemuseks oli "tragöödia ja komöödia segu".

"Konstantinoopoli poolt tehtule ei ole isegi võimalik ratsionaalset hinnangut anda," võttis Vene Õigeusu Kiriku juht öeldu kokku.

Ameerika metropoliit andis hinnangu Ukraina "ühendava kirikukogu" tagajärgedele >>

"Ühendav kirikukogu"

Ukraina võimud, kaasa arvatud president, ütlesid, et nad ei sekku Kiriku asjadesse, kuid teevad seda pidevalt. Nii toimuski 15. detsembril Kiievis Petro Porošenko ja Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeuse algatusel "Ühendav kirikukogu", kus osalesid peamiselt mitte-kanooniliste kirikustruktuuride esindajad.

Ettevõtmise tulemuseks sai Epifanius Dumenko valimine uue autokefaalse kiriku juhi kohale. Vene Õigeusu Kirikus nimetati Kiievi "kirikukogu" kanooniliselt tähtsusetuks ning Epifaniuse tunnustamist raskesti teostatavaks ülesandeks.

Lisaks võttis Ukraina parlament 20. detsembril vastu seaduse, mis võib kanooniliselt Ukraina Õigeusu kirikult tema nime ära võtta. Nüüd on Venemaal asuva keskusega usulised organisatsioonid kohustatud oma nimetuses ka kuuluvust näitama.

Samal ajal ootab Kiiev jaanuari alguses Konstantinoopolist uue struktuuri tarvis "autokefaalia tunnistust".

110
Tagid:
poliitika, Ukraina, kirik, patriarh Kirill
Teema:
Kiriku tüli (18)
Samal teemal
Kohtumisele Porošenkoga tuli ainult kolm UÕK esindajat
Konstantinoopol loobus vene koguduste Lääne-Euroopa eksarhaadist
Ukraina õigeusu kirik süüdistas Konstantinoopoli hierarhi harimatuses
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega