NATO sõjaväelased

Belgia sõjaväelased pelgavad Eesti talvekülma

139
(Uuendatud 13:17 25.12.2018)
Eesti talvekülmadest teatakse juba jääajast saadik, kuid tagalateenistus ei ole võtnud sõjaväelaste külmakaitset piisavalt tõsiselt.

TALLINN, 25. detsember - Sputnik. Belgia sõjaväelased kardavad NATO kohalolekumissiooni käigus Eestis saada külmakahjustusi, teatab agentuur RIA Novosti viitega Belgia relvajõudude ametiühingu ACMP juhi Roger Usseni intervjuule väljaandele De Standaard.

Tema sõnul on probleem nii Eesti kliimatingimuste, kui ka madalaks temperatuuriks sobimatu vormiriietusega. Ussen väljendas rahulolematust, et aasta jooksul ei olnud võimalik talveriietuse probleemi lahendada: "Operatsiooni planeerimist alustati juba aasta eest, kuid sellest hoolimata ei ole talvetingimustele sobivat varustust hangitud."

Paljas viiking Venemaa vastu: NATO harjutused ei läinud väga sujuvalt>>

On teatatud, et Belgia sõjaväelastele väljastati eelmise sajandi 50-ndatel aastatel valmistatud balaklavad (maskmütsid), sõjaväe saapakatted ei sobi saabastega ja kaitseprille pole piisavalt. 270 Belgia sõdurit on sattunud väga raskesse olukorda, tunnistas Ussen.

Samas on võimalik, et õhutemperatuur võib Eestis langeda miinus 20...30 kraadini Celsiuse järgi. Hetkel näitab termomeeter Eestis umbes 4...7 kraadi alla nulli. Belgia relvajõudude juhtkond kinnitas, et lähitulevikus jõuab sobiv talveriietus Eestisse.

Sputnik Eesti on juba teatanud NATO kaitseministrite 2016. aasta suvel saavutatud kokkuleppest suurendada liitlaste kohalolekut Läänemere piirkonnas ja saata pideva rotatsiooni alusel kolme Balti riiki ja Poola neli alliansi pataljoni lahingugruppi.

Ekspert: NATO lennukid Eestis võivad kanda tuumapomme, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Куденко

Meepoti juures: NATO laiendas Eesti õhuväebaasi>>

2019, aasta jaanuaris saabub Põhja-Eestis Tapa linnakus paiknevasse NATO taktikalisse väeüksusesse 200-meheline Belgia väeüksus, mis vahetab välja Taani üksuse. Belgia üksuse varustusse kuuluvad jalaväesoomukid, SPIKE tankitõrjeraketid ja 120 mm miinipildujad, lisaks on neil oma pioneeri- ja lahingtoetusallüksused. Belglaste käsutusse antakse umbes sada ühikut lahingutehnikat, sealhulgas 35 jalaväesoomukit ja 65 toetusautot.
Belglased jäävad Eestisse viieks kuuks, pärast mida annavad nad "Venemaa heidutuse teatepulga" üle Prantsusmaa sõjaväelastele.

139
Tagid:
talv, sõjaväelane, NATO, Belgia, Eesti