Набор одноразовой пластиковой посуды

Ühekordsete plasttoodete keeld sai esimese rohelise tule

23
(Uuendatud 11:58 21.12.2018)
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid esialgse kokkuleppe osade plasttoodete keskkonnamõju vähendamise direktiivi kehtestamiseks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. See tähendab, et 2021. aastast enam mitmeid ühekordseid plasttooteid turule lasta ei tohiks. Kokkulepe puudutab kümmet kõige sagedamini Euroopa randadest leitavat plasteset ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, edastab Keskkonnaministeerium.

EL-i liikmesriigid toetasid ühekordsete plastikesemete keelustamist >>

"Lõpuks ometi on otsus olemas, millega ühekordsete plasttoodete ebamõistlikust tootmisest ja tarbimisest saab peagi ajalugu. Juba praegu on paljudele toodetele leidlikke keskkonnasõbralikke alternatiive ning lähiaastatel saame nägema neid veelgi enam," tervitas kokkulepet keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kokkuleppe järgi ei tohi alates 2021. aastast enam turule lasta selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, millele on olemas kestlikumad alternatiivid.

Näiteks keelustatakse plasti sisaldavad vatitikud ja õhupallide varred, oksüdantide toimel lagunevast plastist tooted, ühekordselt kasutatavad plastist taldrikud, söögiriistad ja jookide segamispulgad ning vahtpolüstüreenist joogitopsid, toidu- ja joogipakendid.

On tooteid, millele täna ei ole veel häid alternatiive, nagu näiteks ühekordselt kasutatavad plastist toidu- ja joogipakendid. Viimaste puhul tuleb võtta suund nende toodete tarbimise vähendamiseks.

Samuti tuleb teatud ühekordselt kasutatavad plasttooted varustada märgistusega, mis annab infot toodete plasti sisalduse ning sobilike jäätmete käitlemise viiside kohta. Lisaks peavad probleemsemate plasttoodete tootjad arvestama prügi koristamise ja teadlikkuse tõstmise kulude katmisega.

Kokkuleppes on ära toodud ka pudelikorgid, mida samuti keskkonnas väga palju leida võib. Et noid sinna vähem satuks, tuleb 2024. aastal võtta kasutusele selline tootedisain, kus joogipudelite korgid jäävad peale pudeli avamist pudeli külge kinnitatuks.

Lisaks peavad plastist joogipudelid sisaldama alates 2025. aastast 25% ja alates 2030. aastast 30% ulatuses ringlusse võetud materjali.

Läänemere kalad on mürgised - kelle süül? >>

Eestis on olemas hästi toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse liigiti kokku ligi 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.

Edaspidi peavad ka teised liikmesriigid tegema jõupingutusi plastpudelite kogumiseks ning tagama, et 2025. aastaks kogutakse 77% ja 2029. aastaks 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.

Keskkonnaminister Marko Pomerants osaleb täna ja homme Euroopa Liidu keskkonnaministrite mitteametlikul kohtumisel, kus räägitakse merekeskkonna kaitsest
© Sputnik / Всеволод Тарасевич

Euroopa Liidu liikmesriikide saadikud arutavad kokkulepet uuel aastal ning seejärel esitatakse eelnõu Euroopa Parlamendile hääletamiseks. Lõplikult võetakse eelnõu vastu nõukogu kohtumisel.

Tänapäeval domineerib mereprügis just plast, mis laguneb looduses väga aeglaselt ning võib olla ka toksiline. Mereprügisse võivad loomad, linnud ja kalad kinni jääda (näiteks võrgusarnase ehitusega pakendiümbrised) või seda alla neelata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu kevadel.

Mereprügi teemat on käsitletud Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis, mille järgi peavad liikmesriigid hiljemalt aastaks 2020 tagama oma mereala hea keskkonnaseisundi.

Lisaks käsitletakse mereprügi vähendamise meetmeid ka ringmajanduse tegevuskavas ning selle ühes meetmes ehk plastistrateegias, mis aitab kaasa plastide ringlussevõtu suurendamisele.

Tai rannavetes leitud prügisaar liigub suvitusalade suunas >>

4.–5. juunil toimus Tallinnas Kultuurikatlas Euroopa Liidu Läänemere strateegia üheksas aastafoorum, kuhu tuli ligi 700 osalejat Eestist ja Euroopast. Aastafoorumi peamine teema oli Läänemere piirkond pärast aastat 2020.

Foorumil tutvustatati Välisministeeriumi tellitud uuringut "EL Läänemere strateegia pärast 2020", mis analüüsib Läänemere strateegia (LMS) võrgustike ja projektide tööd ning tulemuslikkust strateegia eesmärkide täitmisel.

Eesti ühendab üheteistkümne Euroopa riigiga jõud, et selgitada välja, kust ja kuidas mikroplast merre satub, kui levinud see on ning mil viisil merekeskkonda mõjutab, vahendas uudisteportaal Sptunik Eesti.

"Me ei tea praegu väga täpselt, kui laialdaselt mered plastiosakestega reostunud on, kuid juba esialgsed uuringud annavad põhjust muretsemiseks," märkis keskkonnaminister Siim Kiisler. "Just seepärast ongi oluline, et Eesti ühineks rahvusvahelise uuringuga."

Keskkonnaministeeriumi teadusnõunik Katarina Viik selgitas, et merre või siseveekogudesse sattudes võib mikroplast põhjustada vee-elustiku lämbumist, nende organite ummistusi ja muid vigastusi.

"Välistatud pole ka mikroplasti alla neelanud kalade jõudmine inimese toidulauale," lisas ta.

23
Samal teemal
WWF: Vahemeri võib muutuda "plastikumereks"
Euroopa Parlament keelustas ühekordselt kasutatava plastiku
Hüvasti, plastiktops: ühekordsete sööginõude Euroopast väljakihutamine