Флаги Балтийских стран на башне

Balti riikide peaministrid arutasid koostöö küsimusi

29
Peaminister Jüri Ratas arutas Vilniuses kohtumisel oma Leedu ja Läti ametikaaslaste Saulius Skvernelise ja Māris Kučinskisega kaitse- ja julgeolekuküsimusi, arenguid Rail Balticu projektiga ning muid Balti koostööle tähtsaid teemasid.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. Oma ühisavalduses rõhutasid peaministrid, et järgmine Euroopa Liidu pikaajaline eelarve peab vastama EL-i arengu eesmärkidele, ning vaatamata Ühendkuningriigi lahkumisele ei tohi 2021-2027 eelarve maht olla väiksem, kui jooksva perioodi oma.

Ratas märkis, et eelarvevaidlustes võivad ka sarnaste vaadetega riikide seisukohad olla piisavalt erinevad. Seda tähtsam on Baltimaade tihe koostöö.

Läänemere riigid: kella keeramine eeldab koostööd >>

Kolme riigi valitsusjuhid arutasid Rail Balticu projekti elluviimist ja rõhutasid, et oluline on tagada sellele tõhus toetus Euroopa Ühendamise Rahastust ka järgmises eelarveperspektiivis.

"Peame jätkama jõupingutusi projekti elluviimise kiirendamiseks, et ära kasutada juba eraldatud vahendid, olla edukad rahastu lisavoorudes juba enne 2021 aastat ja ka järgmisel eelarveperioodil," sõnas Ratas ja lisas, et Eestis sõlmib tõenäoliselt esimese suurema ehituslepingu juba 2019. aasta alguses.

Balti riikide peaministrid toetasid kellakeeramise lõpetamist Euroopa Liidus ning leppisid kokku, et koordineerime oma tegevusi ja jätkame konsultatsioone, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome jääksid samasse ajavööndisse.

Julgeoleku arutelu

Julgeoleku arutelu käigus kinnitasid peaministrid pühendumust transatlantilisele koostööle ning rõhutasid vajadust tõhustada NATO tugevdusvõimet.

Venemaa senaator Aleksei Puškov selgitas kommentaaris portaalile Sputnik Eesti rekordilisi riigikaitsekulusid ettenägeva Eesti riigieelarve vastuvõtmise põhjuseid.

Puškov: Eesti tähtsus piirdub Venemaa naabrusega >>

Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) poliitiline eliit panustavad sellesse, et saada Venemaa põhjapiiril NATO sillapeaks. Selline lähenemine annab Balti riikide poliitikutele poliitilistes organisatsioonides suurema kaalu – neid võetakse tõsiselt ja nendega aetakse asju.

"Me saame suurepäraselt aru, et nende kolme riigi poliitiline tähtsus piirdubki asumisega Venemaa piiri ääres, mingeid tõsiseid algatusi sealt ei tule. Me ei näe sealt tulemas mingit reaalset poliitikat peale "Venemaa ohu" teema ja NATO-le tehtavate üleskutsete paigutada Balti riikide territooriumile rohkem vägesid ja sõjavarustust. See on ühte väravasse mängitav poliitika," arvab Puškov.

Venemaa Föderatsiooninõukogu infopoliitika ja meediaga koostöö komitee juht Aleksei Puškov
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Tõsteti esile ka küberkaitsekoostöö olulisust

Balti riikide peaministrite kohtumisel tõsteti esile ka küberkaitsekoostöö olulisust ning lepiti kokku, et üheskoos võideldakse aktiivsemalt desinformatsiooni vastu ja parandatakse inimeste meediakirjaoskust, mis aitab kasvatada ühiskonna vastupidavust kaasaegsetele ohtudele.

"Omavaheline küberkaitse koordinatsioon teeb meid liitlastele veelgi atraktiivsemaks partneriks ning tugevdab iga riigi vastupanuvõimet," ütles Ratas. "Tuleb jätkuvalt levitada sõnumit, et rahvusvaheline õigus kohandub ka küberruumile," lisas ta.

Ühisavalduses mõistsid Eesti, Leedu ja Läti peaministrid otsustavalt hukka "Venemaa agressiooni Ukraina laevade vastu Aasovi merel", kutsusid Venemaad üles viivitamatult vabastama Ukraina mereväelased ja laevad ning rõhutasid, et rahvusvaheline üldsus peab kasutama kõiki vahendeid seismaks vastu rängale rahvusvahelise õiguse rikkumisele, kaasa arvatud täiendavad sanktsioonid.

Venemaa suursaadik takistustest Eestiga suhete parandamisel >>

Seoses Venemaa sõjalise jõu kasutamisega Ukraina mereväelaste ja laevade vastu Kertši väinas kutsus  välisministeerium välja Venemaa suursaadiku Eestis Aleksandr Petrov.

Suursaadik Aleksandr Petrov rääkis portaalile Sputnik Eesti välisministeeriumis toimunud vestluse üksikasjadest.

Aleksandr Petrov ütles Eesti välisministeeriumile, et Venemaa peab just Ukraina poolt "selle avaliku provokatsiooni algatajaks."

Diplomaat küsis ka seda, kuidas reageerinuks teised riigid, sealhulgas Eesti, kui tema territoriaalvetesse tunginuks mõne muu riigi sõjalaevad. "Meie vestlus toimuski peamiselt niisuguses formaadis," lisas Petrov.

Suursaadiku sõnul ei saanudki ta oma küsimustele Eesti poolelt otsest vastust. Veelgi enam, täpsustas Petrov, Eesti ja Venemaa seisukohad Kertši sündmuste tõlgendamisel on risti vastupidised.

Peaministrite Nõukogu on Balti Ministrite Nõukogu kõrgeim organ. BMN on loodud 1994. aastal kolme riigi valitsustevahelise koostöö järjepidevuse tagamiseks. BMN teeb otsuseid konsensusega ning need on kolme riigi jaoks siduvad. 2019. aastal juhib Balti koostööd Läti.

29
Tagid:
Jüri Ratas, peaminister, Läti, Leedu, Eesti, Balti riigid
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Soome asub taotlema EL-ilt kellakeeramisest loobumist
Balti Assamblee arutab Jūrmalas kellakeeramise temaatikat
Balti suurettevõtete optimism kasvab
Järgmisel aastal juhib Balti kaitsekoostööd Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega