Пингвины

ÜRO kliimakonverents: Pariisi kliimaleppe reeglid pandi paika

85
ÜRO kliimakohtumine Poolas kiitis laupäeval heaks 2015. aasta Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmise reeglistiku, mis ei vasta siiski maailma kõige riikide ambitsioonidele.

TALLINN, 16. detsember - Sputnik. Läbirääkimised kestsid 13 päeva ja neid saatsid suured erimeelsused, vahenda ERR. Reeglistikku on kavas hakata rakendama 2020. aastast alates.

Reeglistiku abil püütakse hoida kliima soojenemine selgelt alla kahe kraadi Celsiuse järgi ja soovitavalt 1,5 kraadi tasemel.

Uuring: Rootsi on kliimamuutusega võitlemises edukaim >>

"See on olnud pikk tee. Me tegime oma parima, et keegi välja ei jääks," lausus kohtumist juhtinud Poola keskkonnaministri asetäitja Michał Kurtyka.

2. detsembril algas Poolas Katowices ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24. kohtumine rahvusvahelise kliimakokkuleppe teemadel. Konverentsi teisel nädalal jätkus tehniline töö Pariisi kokkuleppe reeglistikuga, millega paralleelselt toimusid ka poliitilised arutelud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Ametlike läbirääkimistega paralleelselt toimusid konverentsil kliimaalaseid lahendusi ja tegevust propageerivad üritused, mis tõid kokku valitsused, ettevõtted, teadlased, valitsusvälised organisatsioonid.

Oma ürituse korraldas kliimakonverentsil neljapäeval, 13. detsembril ka Eesti. Kõrvalüritus keskendus inimeste spordi abil kliimadiskussiooni kaasamisele.

Pariis kliimaleppeväliste riikidega kaubandusleppeid ei tee >>

"Sport tervikuna on valdkond, mis saab tänu paljuarvulise publikule ja suurele tähelepanule olla mitmete kliimasõbralike lahenduste propageerija," märkis kõrvalürituse korraldaja, Keskkonnaministeeriumi energeetikanõunik Mart Raamat.

Neljapäevasel üritusel tutvustati, kuidas mõjutavad kliimamuutused meie lemmikspordialasid ning kuidas saavad sportlased aidata kliimamuutuste vastu võidelda. Aukülaliseks oli Eesti üritusel Venemaa hokilegendi Vjatšeslav Fetissov.

Peaminister Jüri Ratas ÜRO kliimamuutuste konverentsil
© Фото : Jürgen Randma / Riigikantselei

Katowice kliimakonverentsi (COP24) eesmärgid

Alates Pariisi kokkuleppe sõlmimisest on käinud töö selle nimel, et luua leppe rakendamiseks vajalikud reeglid (nö rulebook), millega pannakse paika, kuidas kokkulepitut reaalselt ellu viima hakatakse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Kliimaleppe reeglite paika saamisel on suur roll riikide solidaarsusel ning eri dimensioonide vahelisel koostööl. Kõik peavad olema valmis panustama selleks, et eesmärk läbi muutuste tõhusamalt saavutada.

Suurimad kokkuleppekohad puudutavad aruandlust ehk seda, kuidas riikide kliimaalaste eesmärkide poole liikumist edastada ning eesmärkide poole liikumist kontrollida ning mis juhtub siis, kui riigid ei suuda oma lubadusi täita.
Kokku leppimist vajavad ka arenguriikide kliimapoliitika tegevuste rahastamise põhimõtted.

Kliimaliidrid varjavad räpase energia investeeringuid >>

Eelmisel nädalal avaldatud kliimamuutuseindeksi CCPI järgi on Rootsi kliimamuutusega võitlemises endiselt maailmas esikohal, samas kui USA on indeksis langenud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Indeksi koostasid organisatsioonid New Climate Institute, Climate Action Network ja Germanwatch ning see avaldati Poolas toimuva ÜRO kliimatippkohtumise kõrvalliinidel.

Kasvuhoonegaaside emissiooni praeguse taseme juures võib kliima soojeneda 1,5 kraadi Celsiuse võrra juba 2030. aastaks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Globaalne soojenemine jõuab 1,5 kraadi Celsiuseni tõenäoliselt ajavahemikus 2030-2052, kui see kasvab jätkuvalt praeguses tempos," märgiti "suure tõenäosusega" Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) aruandes.

Pariisi kokkulepe

Detsembris 2015 toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21 võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks.

Kokkuleppe põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine. Sellesaavutamise viis on globaalse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine tuntavalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga.

Pariisi kokkuleppe põhielemendid on siin. (Allikas: Keskkonnaministeerium).

85
Tagid:
kliimasoojenemine, loodus, keskkond, Pariisi kliimalepe, Poola
Samal teemal
Pariisi kliimalepe jõustus
G20 liidrid: Pariisi kliimalepe on pöördumatu
Nobeli majanduspreemia anti kliimamuutuste ja innovatsiooni uurijatele
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega