Venemaa Föderatsiooninõukogu infopoliitika ja meediaga koostöö komitee juht Aleksei Puškov

Puškov: Eesti tähtsus piirdub Venemaa naabrusega

216
(Uuendatud 12:54 15.12.2018)
Venemaa senaator Aleksei Puškov selgitas kommentaaris portaalile Sputnik Eesti rekordilisi riigikaitsekulusid ettenägeva Eesti riigieelarve vastuvõtmise põhjuseid.

TALLINN, 15. detsember — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Venemaa Föderatsiooninõukogu infopoliitika ja meediaga koostöö komitee juhil Aleksei Puškovi esitas oma seisukoha 14. detsembril Moskvat (RIA Rossia Segodnja pressikeskus) ja Tallinnat (Sputnik Eesti pressikeskus) ühendaval telesillal, kus Puškov vastas uudisteportaali Sputnik Eesti küsimusele.

"Eestis võeti hiljuti vastu 2019. aasta riigieelarve, mis sisaldab rekordilisi riigikaitsekulusid. Kas teile ei tundu, et toetades Eestis Venemaa-vastast retoorikat ja tootes libauudiseid väidetavast "Vene ohust", pumpab USA kui NATO vedurriik väikesest Balti riigist raha välja?" sõnastas Tallinn oma küsimuse.

Aleksei Puškov vastas, et USA presidendi Donald Trumpi üldine poliitiline joon seisneb tõepoolest selles, et eurooplased suurendaksid NATO toetuseks oma kaitsekulutusi, kuid kuni viimase ajani täitsid ainult viis NATO liikmesriiki kohustust kulutada 2% SKTst selle militaarse organisatsiooni vajadusteks. Ja Eesti kuulub nende hulka.

Zahharova eesti rahvale: küsige neilt, kes teie nimel Venemaad süüdistavad>>

"Sellest ka Trumpi rahulolematus Euroopa riikide ebapiisava panusega NATO eelarvesse. Loomulikult on USAl oma osa vastutusest, et Eesti panustab NATO vajadusteks palju raha, kuid ma ütleksin, et seda tehakse Eesti võimude endi aktiivsel osalusel ja soovil. Kui Eestis domineeriks mõni teine seisukoht, siis poleks kaitse-eelarve kindlasti rekordiline," ütles Puškov.

Eesti müüb oma Venemaa-vastasust

Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) poliitiline eliit panustavad sellesse, et saada Venemaa põhjapiiril NATO sillapeaks. Selline lähenemine annab Balti riikide poliitikutele poliitilistes organisatsioonides suurema kaalu – neid võetakse tõsiselt ja nendega aetakse asju.

Председатель комиссии Совета Федерации РФ по информационной политике Алексей Пушков во время пресс-конференции
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa Föderatsiooninõukogu infopoliitika ja meediaga koostöö komitee juht Aleksei Puškov.

"Me saame suurepäraselt aru, et nende kolme riigi poliitiline tähtsus piirdubki asumisega Venemaa piiri ääres, mingeid tõsiseid algatusi sealt ei tule. Me ei näe sealt tulemas mingit reaalset poliitikat peale "Venemaa ohu" teema ja NATO-le tehtavate üleskutsete paigutada Balti riikide territooriumile rohkem vägesid ja sõjavarustust. See on ühte väravasse mängitav poliitika," arvab Puškov.

Russofoobia peamine põhjus on Puškovi arvates see, et Baltimaade poliitilisel eliidil ei ole maailmatasandil midagi müüa — väljaspool Venemaa vektorit pole need riigid nõutud. Kui kaob "Venemaa oht", siis muutuvad Eesti, Läti ja Leedu nii NATOs kui ka Euroopa Liidus marginaalseteks riikideks, millest keegi ei hooli.

"Venemaa-vastase toonuse" ülevalhoidmisega suurendab Balti riikide eliit ka enda tähtsust, mis ei vasta nende tegelikule rollile Lääneriikide liidus. Seepärast tulebki neil oma pühendumust Venemaa-vastastele seisukohtadele pidevalt kinnitada. See viib Eesti absurdsete avalduste ja tegevuseni poliitilisel areenil. Nagu väide, et kui venelased tulevad Eestisse, siis upuvad nad omaenda veres. Jääb mulje, et paljud Eesti poliitikud tahaksid kangesti mingit vahejuhtumit Venemaaga, vastasel juhul poleks nende olemasolul mõtet. Ja kuna mingit reaalset ohtu pole, jääb üle sellest ainult rääkida," ütles Aleksei Puškov.

Politoloog: Ratase sõnad sanktsioonidest on takkakiitmine EL-le ja USA-le>>

Teine hiljutine kinnitus selle kohta on Eesti käitumine seoses vahejuhtumiga Kertši väinas, kui Venemaa suursaadik kutsuti välisministeeriumisse ja Eesti peaminister Jüri Ratas nõudis sanktsioonide karmistamist. Seejuures läks Eestil meelest ära, märkis Puškov irooniliselt, et Eesti ei asu mitte Musta, vaid Läänemere rannikul.

"Selliseid manöövreid tehakse selleks, et tähtsa näoga väljendada sügavat muret ja teha Euroopa publikule teatavaks, kui mures Eesti on ja kui suurt rolli mängib ta Euroopa poliitikas Venemaale kohta kätte näidates. Need absoluutselt spekulatiivsed lähenemisviisid ei teeni mitte Eesti, vaid üksnes kitsa natsionalistliku valitsuseliidi huve, mis suurendab sellega oma poliitilist kaalu ja rahastust. See tähendab, et ta müüb oma Venemaa-vastasust neile, kes on valmis seda ostma. Ma arvan, selles ongi rekordilise kaitse-eelarve põhjus," teatas senaator.

Selles mõttes Soome Baltimaadest erinev. Soomes ilmuvad Puškovi sõnul küll Venemaa-vastased artiklid ja telesaated, kuid Soome ohustamise teemat Venemaa seal pole.

"Veelgi enam, Soome peaminister ütles Washingtonis: "Me ei karda Venemaad. Jah, me toetame Euroopa Liidu distsiplineeritud liikmena selle organisatsiooni poliitikat, kuid Venemaa on meie naaber, me oleme harjunud elama Venemaa kõrval ja me jätkame seda poliitikat," tõi senaator Puškov näite.

Soome suhtumist Venemaasse näitavad presidentide Niinistö ja Putini regulaarsed kohtumised ning väga aktiivsed parlamendikontaktid. Ja seda vaatamata asjaolule, et Soome on Lääne kogukonna täieõiguslik liige ja kuigi ta ei kuulu NATOsse, osaleb ta ühisõppustel NATOga.

Varem on Sputnik Eesti ära toonud Eesti politoloogide Igor Rosenfeldi ja Vitali Gaitšonoki seisukohad, et Eesti liigub oma poliitikas Ameerika kiiluvees.

216
Tagid:
senaator, Aleksei Puškov, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega