Läänemere riigid: kella keeramine eeldab koostööd, illustreeriv foto

Läänemere riigid: kella keeramine eeldab koostööd

32
(Uuendatud 17:19 10.12.2018)
Esmaspäeval Tallinnas kohtunud Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola esindajad tõdesid ühiselt, et kella keeramise lõpetamise kokkulepe Euroopa Liidus nõuab veel palju koostööd, hetkel ei ole liikmesriikide seas piisavat enamust kellakeeramisest kiirelt loobuda.

TALLINN, 10. detsember — Sputnik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et kui tuleb teha valik suve- või talveaja kasuks, siis eelistab enamik küsitletud eestlastest suveaega, edatsab ministeeirum oma kodulehel.

"Eesti on teinud Euroopa Komisjoni ettepanekule reageerides põhimõttelise otsuse, et kellakeeramisest oleks mõistlik tulevikus loobuda. See otsus oli aga protsessi lihtsam osa," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Nüüd tuleb meil koostöös naabritega selgusele jõuda, kas mõistlik oleks valida suve- või talveaeg," lisas minister.

Veidi üle poole uuringus osalenutest ehk 56 protsenti peab kellakeeramise teemat enda jaoks väga või pigem oluliseks, üle 40 protsendi elanikkonna jaoks on aga tegemist pigem ebaolulise teemaga. Kui tuleb teha valik suve- või talveaja kasuks, siis eelistab üle poole küsitletutest suveaega, talveaja soovijaid on 28 protsenti.

Eestil tuleb valida, kas jääda suve- või talveajale >>

Ainult 2 protsenti vastanutest sooviks kellakeeramise jätkamist, ülejäänutel eelistus puudub või ei oska nad seda öelda. Enamik suveaega eelistanutest nimetas põhjusena asjaolu, et siis on õhtuti väljas kauem valge ja see soodustab erinevaid vaba aja tegevusi. Talveaega eelistanud inimesed nimetasid kõige populaarsemate põhjustena nö õigesse vööndiaega kuulumist ja valgemaid hommikuid.

Neli inimest viiest on kellakeeramise vastu
© Sputnik / Александр Кряжев

"Eesti jaoks on oluline olla lähimate naabritega samas ajavööndis ja seda kinnitavad ka uuringu tulemused," ütles Simson. Kõige olulisemaks peetakse küsitluse kohaselt ühte ajavööndisse kuulumist Balti riikidega ja teiste samasse vööndiaega kuuluvate riikidega nagu Ukraina, Moldova, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Küpros (63 protsenti). Järgmine oluline kriteerium on Soomega samasse ajavööndisse kuulumine (45 protsenti).

Hiljutisel transpordiministrite nõukogul esitleti kellakeeramise lõpetamise direktiivi eduaruannet. Hetkel ei ole selget Euroopa Liidu liikmesriikide enamust, kes toetaksid kellakeeramise lõpetamist. Liikmesriigid on väljendanud arvamust, et vajatakse enam aega uuringute ja konsultatsioonide tegemiseks ning rõhutasid ministrite nõukogul ajalise "lapiteki" vältimise vajadust.

"Brüsseli transpordiministrite nõukogu näitas, et enamus liikmesriike pole valmis kellakeeramisest loobuma enne 2021. aastat. Seega on meil piisavalt aega, et naaberriikidega läbi rääkida. On selge, et uus lahendus ei saa olla ajalise "lapiteki" näol senisest lahendusest kehvem," ütles Simson.

Kellakeeramise lõpetamine tuleval aastal ei ole reaalne >>

MKM tellis uuringu elanike eelistuste kohta, kus uuriti püsiva ajavaliku eelistust ning naaberriikidega harmoneerimise olulisust. Uuringusse kaasati proportsionaalselt erineva soo, vanusgruppide, rahvuse, ja elukohaga Eesti elanikke. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS.

Eesti valitsus toetab kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Kellakeeramise lõpetamise korral toetatakse ühtlustatud, kuid vöönditel põhinevat lähenemist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti augustis.

Eesti toetab kellakeeramise lõpetamist, illustreeriv foto
© Sputnik / Григорий Сысоев

Idee lõpetada Euroopa Liidu liikmesriikides suve- ja talveajale üleminek sai alguse 2017. aasta juunis Soome kodanikualgatusest, kui Soome parlamendile saadeti pea 70 000 Soome kodaniku allkirjaga pöördumine suveaja kaotamiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Pöördumise põhjuseks oli negatiivne mõju inimeste tervisele suveajale üleminekul. Seoses kellakeeramisega meenutati, et Soome on olnud varem ise üks kellakeeramise pooldajaid. Samas märgitakse, et nüüd on õige aeg tehtud vead parandada, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kellakeeramine on maailmas väikse osa, põhiliselt Lääneriikide eripära. Suuremas osas maailmast, sealhulgas valdavas osas Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas ei toimu mingit kellakeeramist.

Kellakeeramine on maailmas väikse osa, põhiliselt Lääneriikide eripära. Suuremas osas maailmast, sealhulgas valdavas osas Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas ei toimu mingit kellakeeramist.

32
Tagid:
talveaeg, suveaeg, majandus, ühiskond, kellakeeramine, EL, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Kadri Simson, Eesti, Soome, Poola, Balti riigid, Läänemeri
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega