FT: üha rohkem lääneriike on ränderaamistikust loobumas, illustreeriv foto

FT: vaidlused ränderaamistikku üle on lõhestanud valitsusi

40
(Uuendatud 14:16 05.12.2018)
Ajaleht Financial Times kirjutab, et ühe rohkem EL-i liikmesriike ja teisi lääneriike on loobumas ÜRO ränderaamistikust ning see on märk, kuidas tõusev rahvuslus on takistamas rahvusvahelisi pingutusi migratsiooniga toime tulla.

TALLINN, 5. dets — Sputnik. Vähemalt tosin lääneriiki on praeguseks ÜRO ränderaamistiku toetamisest loobunud või kaaluvad seda ning see näitab ka, kuidas nii Euroopa kui ka USA on liikumas rangema piirikontrolli suunas, kirjutab leht.

Ränderaamistikku puudutavad vaidlused on lõhestanud juba valitsusi ning on saanud nurgakiviks laiematele hirmudele, mis puudutavad ülemaailmse koostöö vähenemist.

Ungari läheb suhetes Euroopa Liiduga täispangale >>

Eelmise nädala neljapäeval teatas oma tagasiastumisest Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak, kes oli ÜRO peaassamblee spiikriks ajal, kui ränderaamistik seal heaks kiideti. Tagasiastumise põhjuseks oli asjaolu, et Slovakkia parlament ja peaminister Peter Pellegrini lükkasid ränderaamistiku tagasi.

Austraalia konservatiivne valitsus teatas samuti, et ei kavatse sarnaselt USA-le ja mitmele Euroopa riigile ÜRO ränderaamistikuga ühineda. Austraalia karmi rändepoliitika raames on paadiga Austraaliasse pürgijad toimetatud väikestele Vaikse ookeani saartele, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

USA lahkus mullu detsembris leppe üle peetud kõnelustelt. Teatasid leppega mitteliitumisest Poola ja Iisrael. Oma vastuseisu paktile on väljendanud ka Ungari, Austria, Bulgaaria ja Tšehhi.

Küsimus ÜRO ränderaamistikuga ühinemisest tekitas ka Eesti valitsuses kriisi, kuna Isamaa vastuseisu tõttu jättis valitsus otsuse tegemata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon esitas Riigikogu juhatusele avalduse eelnõu, millega Riigikogu toetaks ÜRO globaalse ränderaamistikuga ühinemist.

Fotojäädvustus: Eesti parlamendi ees poodi välisministri asemel köögiriist >>

Riigikogu hoone juures toimus 26. novembril "reeturliku rändepoliitika" vastane meeleavaldus, mille korraldas opositsiooniline Konservatiivne rahvaerakond (EKRE). Meeleavalduse läbiviimise kohavalikut selgitati asjaoluga, et samal päeval pidi istungisaalis toimuma valitsuse ja ühiskonna lõhestanud ÜRO ränderaamistiku arutelu.

Riigikogu kiitis täiendaval istungil heaks avalduse ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta. Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 41 saadikut, vastu oli 27 ning erapooletuid ei olnud.

Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, kaitstes oma õigust sisserändajaid mitte vastu võtta, on tarvis karismaatilisi liidreid. Baltimaades sääraseid ei ole, leiab politoloog Mihhail Burda, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti septembris.

Ta märkis, et eurooplased on väsinud kontrollimatust sisserändest. Majanduslikult arenenud Euroopa riigid ei ole valmis enam sisserändajaid endi juurde tirima ja nõuavad migratsioonikvootide nihutamist nooremate Euroopa riikide peale.

Esmajoones on nendeks Baltimaad ja niinimetatud Visegrádi grupp, selgitas Burda intervjuus portaalile Sputnik Eesti. Visegrádi grupi riigid — Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari — üritavad agarasti Brüsseli surve all oma seisukohta kaitsta ja migrantide voolu mitte sisse lubada.

Balti riikides pagulaste probleem niivõrd terav ei ole, kuid kõik võib üleöö muutuda, kui vaid Brüssel seda soovib, arvab politoloog.

"Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, selleks on tarvis karismaatilisi liidreid, nagu neid on näiteks Ungaris, Austrias, Itaalias. Baltimaades selliseid poliitikuid näha ei ole," rõhutas Burda.

40
Tagid:
ränderaamistik, lõhestamine, migratsioonipoliitika, migratsioon, FT, EL, ÜRO, Euroopa, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega