Peaminister Jüri Ratas ÜRO kliimamuutuste konverentsil

Ratas: puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus

26
(Uuendatud 07:56 04.12.2018)
Peaminister Jüri Ratas rõhutas täna ÜRO kliimamuutuste konverentsil toimunud riigijuhtide kohtumisel vajadust pingutada kliimamuutuste ohjamiseks ning leppida kokku, kuidas Pariisi kliimalepingut ellu viia.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Koos Euroopa Liidu liikmesriikidega töötab Eesti selle nimel, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo peaministri sõnu. 

"Kliimamuutuste edukaks ohjamiseks on vaja suurendada kõigi riikide ühiseid pingutusi. Leppides kliimaleppe elluviimiseks kokku ühised reeglid, näitame veenvat tahet probleemiga tegelda. Puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus järeltulevate põlvede ees," ütles peaminister Jüri Ratas.

Nobeli majanduspreemia anti kliimamuutuste ja innovatsiooni uurijatele >>

"Selline üleminek ei ole kindlasti lihtne, kuid annab hea võimaluse muuta meie majandust viisil, mis oleks kestlik ning tooks kasu kõigile. Nii saame luua võimalusi majanduse edendamiseks kui ka keskkonnahoiu suurendamiseks," lausus Ratas.

Aastaks 2050 tahab Eesti vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesti panustab peaministri sõnul kliimamuutuste ohjamisse ka arenguriikidega koostööd tehes.

"Keskendume rohelise tehnoloogiaga alustavatele ettevõtetele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kes ekspordivad oma lahendusi ja oskusteavet arengumaadesse. Varasemalt on Eesti näiteks aidanud Vaikse ookeani väikesaari hädaolukordade satelliitside võimekuse tõstmise ja päikesepaneelidega," sõnas peaminister.

Ratas tõi ka esile tänavu septembris 158 riigis toimunud Maailmakoristuspäeva, mis oli Eesti suur kingitus maailmale oma sajanda sünnipäeva puhul. "Samal ajal meie kõigi ühist elukeskkonda koristanud 15 miljonit inimest andsid tugeva sõnumi heast koostööst suure eesmärgi nimel," lausus Ratas.

Eesti toetas ka Poola algatatud Sileesia solidaarsuse ja tööjõu õiglase ülemineku deklaratsiooni, mille eesmärk on kliimapoliitika kavandamisel ja ellu viimisel arvestada töötajate õiguste ja võimalustega ning kaasata tööturu osapooli.

Üleminekul vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele tuleb peaminister Ratase sõnul hoolitseda selle eest, et meie töötajatele oleks tagatud kõik võimalused muutustega kohaneda.

California kuberner: kliimamuutused on meid juba kätte saamas >>

"Töökohtade kadumisel tuleb aidata luua uusi ning pakkuda inimestele ümberõpet. See tagab elatustaseme püsimise ja kasvu ning annab võimaluse vältida töökaotuse tõttu tekkivaid sotsiaalseid probleeme," ütles peaminister Ratas.

Peaminister Ratas kohtus kliimakonverentsi ajal eraldi ka mitmete riigi- ja valitsusjuhtidega. Pikemad kohtumised toimusid Nauru presidendi Baron Divavesi Waqa, Nigeeria presidendi Muhammadu Buhari ja Nepali presidendi Bidya Devi Bhandariga, kellega arutati koostööd kliimaeesmärkide täitmisel, samuti riikide vaheliste suhete arendamist.

Katowices kaks nädalat kestval konverentsil osaleb ligikaudu 30 000 inimest, kelle seas on nii riigijuhid kui ka valitsusasutuste, omavalitsuste, ettevõtjate ja vabaühenduste esindajad.

2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21 võtsid 195 riiki vastu üleilmse kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõus pikemas perspektiivis tunduvalt alla kahe kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.

Kasvuhoonegaaside emissiooni praeguse taseme juures võib kliima soojeneda 1,5 kraadi Celsiuse võrra juba 2030. aastaks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Globaalne soojenemine jõuab 1,5 kraadi Celsiuseni tõenäoliselt ajavahemikus 2030-2052, kui see kasvab jätkuvalt praeguses tempos," märgiti "suure tõenäosusega" Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) aruandes.

26
Tagid:
konverents, keskkond, kliima, Pariisi kliimalepe, ÜRO, EL, Jüri Ratas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega