Eesti sõjahaudade otsijad osalesid Moskvas rahvusvahelisel konverentsil

Eesti sõjahaudade otsijad osalesid Moskvas rahvusvahelisel konverentsil

11
(Uuendatud 23:27 27.11.2018)
Sõjaajaloo-alase ühenduse FrontLine liikmed osalesid koos kolleegidega samanimelisest Eesti sõjaajaloo klubist Venemaa Föderatsiooni Kodanikekojas toimunud rahvusvahelisel konverentsil "Sõduri saatus: arhiiviuuringute teooria ja praktika".

TALLINN, 28. november — Sputnik. Suurest Isamaasõjast osa võtnud teadmata kadunute saatuse väljaselgitamise aktuaalseid küsimusi kogunes arutama üle 200 sõjaajaloo, arhiivinduse, allikauuringute asjatundja ja otsingurühmade aktivisti.

Sõdurihauad ühendavad Eestit SRÜ riikidega >>

Eesti sõjaajaloo klubi FrontLine juht Andrei Lazurin ütles portaalile Sputnik Eesti, et konverentsi peamiseks eesmärgiks oli üldistada erinevate riikide uurijate töökogemusi hukkunud sõjaväelaste ja sõjavangide kohta andmeid sisaldavate erinevat tüüpi arhiividokumentide ning elektrooniliste andmebaasidega.

Konverents "Sõduri saatus", mis toimus Moskvas 22. kuni 25. novembrini, oli järgemisi juba kolmas ning möödunud aastast alates on see üritus rahvusvaheline.

"Kaks aastat tagasi oli meie konverents üsna tagasihoidlik. Nüüd aga osaleb sellel 220 inimest, kellest noorim on 17-aastane ja kõige kogenum 78-aastane. See tõestab, et teema on endiselt aktuaalne, vajalik ja huvipakkuv mitte ainult meile, otsingute, ajalooliste arhiiviuuringute ja välitööde veteranidele, vaid ka meie noorsoole," lausus Venemaa Föderatsiooni Kodanikekoja liige, ühenduse Venemaa Otsinguliikumine vastutav sekretär Jelena Tsunajeva konverentsi avamisel.

Konverents tõi kokku otsijad 12 riigist: Moldovast, Valgevenest, Kirgiisiast, Kasahstanist, Leedust, Lätist, Eestist, Gruusiast, Tadžikistanist, Usbekistanist, Ukrainast, Ungarist. Kõiki neid riike on Teine maailmasõda nii või teisiti puudutanud – ühtede territooriumil käisid lahingud, teiste kaasmaalased läksid rindele ega tulnud tagasi.

Mõne päeva jooksul esitasid osavõtjad oma ettekandeid teemadel, mis olid pühendatud 1939.–1945. aastal lahingutes osalenute rindesaatuse väljaselgitamise teooriale ja praktikale ning arutasid päevakajalisi küsimusi arhiividokumentidega tegelevate uurijate töökogemuste üldistamisel.

Tartumaa ühishaud: sõjaväelaste nimesid pole võimalik tuvastada >>

Lisaks sellele arutati selliseidki küsimusi nagu töö sõjahaudade passidega, vennashaudadesse maetud kodumaa kaitsjate nimede täpsustamine ning töö "Mälestusraamatute" koostamisel kaasaegses teabekeskkonnas.

Sektsioonides osalenud jõudsid ühisele järeldusele, et otsingute tulemusena sõdurite kohta kogutud andmed tuleb enne selle info sugulastele edastamist arhiivimaterjalide ja andmeotsingute põhjal kõige hoolikamalt üle kontrollida.

Eesti sõjaajaloo klubi FrontLine juht Andrei Lazurini sõnul osales Eesti konverentsil "Sõduri saatus" teist korda. Ürituse formaat on võimaldanud arutada paljusid erinevaid probleeme ja teatud küsimuste puhul otsuseid langetada.

"Inimesed jaotuvad rühmadesse, kellest igaüks tegeleb oma temaatikaga – näiteks sõjahauad, arhiivipäringud, sõduri saatuse väljaselgitamine. Arutlusele võetakse niihästi küllaltki üldisi kui ka väga konkreetseid küsimusi. Samavõrd oluline on ka rahvusvaheline suhtlus konverentsist osavõtjate vahel," ütles ta.

Sputnik Eesti on korduvalt rääkinud otsinguühenduste aktivistide tegevusest Eestis. Sellele teemale oli pühendatud videosild Tallinn – Moskva – Minsk – Biškek, mis hiljuti Sputnik Eesti pressikeskuses aset leidis.

11
Tagid:
sõdur, haud, säilmed, Teine maailmasõda, Suur Isamaasõda, Front Line, Andrei Lazurin, Eesti, Venemaa