Euroopa põllumehed anuvad Venemaale tagasi ja kipuvad kriminaalseks, illustreeriv foto

Euroopa põllumehed anuvad Venemaale tagasi ja kipuvad kriminaalseks

118
(Uuendatud 09:34 25.11.2018)
Lääne meediast on alati huvitav lugeda õnnetute venelaste kannatustest, kes igatsevad taga Euroopa toiduaineid, mis neile vastusanktsioonide tõttu enam kättesaadavad ei ole.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Nii teatas kevadel Norra ajaleht VG, et venelased suisa kustuvad ära ilma suurepärase Norra kohvita – küllap olete kuulnud midagi Norra kohviistandustest.

Veel varem kirjutas Hollandi suurimaid ajalehti De Volkskrant, et Euroopa lihast ilma jäänud moskvalased on sunnitud üle minema rotilihale.

Nüüd avaldas ajaleht suure artikli, et venelaste lemmik toit on pirnid. "Venelased söövad pirne kogu päeva — hommikusest kohvikõrvasest magustoidust kuni külaliste vastuvõtmiseni õhtul kodus."

Paduvihmad kahjustasid Leedu tänavust viljasaaki, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

See on ju üldtuntud tõsiasi, et me ei alusta päevagi pirni võileivale määrimata. Sellise hämmastava tähelepaneku tegid Hollandi ajakirjanikud suhteliselt põhjaliku uurimise käigus, kus selgitati välja Hollandi ja Belgia pirnide tarnekanaleid Venemaale vastusanktsioonidest mööda minnes. Kusjuures kõnealune pirnisort on "Conference". Millegipärast arvas autor, et see sort Venemaal ei kasva (ometi see on meie suvilaomanike hulgas üks populaarsemaid). De Volkskrandi teada on sellele sordile "Ida-Euroopa talved liiga külmad" ja Belgia lõunaosa kliima aga ideaalne. Seetõttu on hollandi ajakirjanikule Venemaa supermarketitest avastatud pirnid kindlaks tõendiks Beneluxi pirnitarnete kohta. Ilmselt usub ta tõsimeeli, et Krasnodari krai talved on karmimad kui Belgias, mille randu uhub Põhjameri.

Milliseid rumalusi artiklis ka ei kirjutaks, tundub uurimine ikkagi väga kasulik. Eelõige eurooplaste endi jaoks. See kinnitab ilmset tõde, et kuidas EL ka ei turtsuks, ei suutnud Euroopa põllumajandustootjad Venemaad teiste turgudega asendada ei 2014. aastal ega suuda seda ka praegu. Hoolimata kõigist Euroopa ametnike bravuurikatest aruannetest, kuidas nad väidetavalt põllumajandustootjatele tohutu turu kaotamist kompenseerivad, ütlevad Belgia pirnitootjad otse: "Ükski riik Venemaad asendada ei suuda." Kuhu nad oma puuvilju saata ka ei prooviks, osutub see ikka kahjumlikuks kas turu kauguse või küllastatuse tõttu. Nagu näete, saavad Euroopa põllumajandustootjad sellest aru, Euroopa ametnikud aga mitte.

Kuid loomulikult on eurooplastele sanktsioonide ja vastusanktsioonide vältimise viiside paljastamine kasulik (nimetame asju õigete nimedega: tegemist on tavalise salakaubaga). Me ei imesta enam ammu Valgevene austrite ega mandariinide üle. Nüüd on ka hollandlased paljastanud hoolimatute Euroopa põllumajandustootjate, samuti Leedu, Valgevene ja Aafrika teatud puuviljade päritolusertifikaate võltsivate ametnike petuskeemi. Muide, kindlasti ei osale selles ükski Venemaa ametnik ega järelevalveasutus.

Ja see on väga tähtis. See tähendab, et Hollandi ajalehe De Volkskrant uurimine (millele muidegi järgnes väga elav reaktsioon teiste Euroopa riikide ajakirjanduses) tõi välja veel ühe õpetliku fakti, et Lääne poolt 2014. aastal kehtestatud ja sellest ajast pidevalt laienev sanktsioonide režiim soodustab korruptsiooni levikut Euroopas endas. Lääne põllumehed, kes pole kunagi altkäemaksudega kokku puutunud, on nüüd meeleheitest valmis erinevates korruptsiooniskeemides osalema. Nad on valmis kandma lisakulusid ja maksma andamit, et vaid Venemaa turule pääseda. Veelgi enam, De Volkskrandi hinnangul on need kulud üsna suured — sellel aastal läksid võltsitud sertifikaadid maksma kokku umbes 25 miljonit eurot.

Millise järelduse peaks ülaltoodud faktidest tegema?

Euroopa põllumajandustootjad, kes vaatavad kurvalt pealt, kuidas Venemaa turg täitub järk-järgult nende konkurentide toodanguga, ütlevad otse: "Poliitikud, andke meile Venemaa turg tagasi!" Hollandi uurimuse autorid aga sellist järeldust ei tee. Siis kalduksid nad üldisest juhtliinist kõrvale. Euroopa ametnikud tunnistavad, et põllumajandustoodete tarnimine Venemaale vähenes 11,8 miljardilt eurolt 2013. aastal kuuele miljardile 2017. aastal, kuid teatavad rõõmsalt, et maksavad põllumeestele kaotatud kasumi eest korrapäraselt hüvitist.

Alates Venemaa vastumeetmete kehtestamisest on Euroopa Komisjon eraldanud puu- ja köögiviljatootjatele kuni 500 miljonit eurot. Ja seda rohkem kui nelja aasta eest! Kusjuures De Volkskrandi andmetel veeti ainuüksi Hollandi-Belgia pirne salakaubana Venemaale 240 miljoni euro eest. Võite ise ette kujutada, kui suures osas katab Euroopa Komisjoni abi EL põllumajandustootjate kogukahjumi.

Samal ajal kui Euroopa põllumajandusettevõtjad kutsuvad ametnikke üles sanktsioone tühistama või vähemalt alustama Venemaaga läbirääkimisi nende pehmendamiseks, nõuavad Venemaa põllumajandustootjad Venemaa ametivõimudelt üha enam neid iga hinna eest säilitama.

Juba 2016. aasta novembris "sosistas" Vladimir Putin Kaliningradi talupidajatele, kes palusid temalt vastumeetmeid mitte tühistada: "Me venitame sellega nii kaua kui vähegi võimalik".

Embargo alla sattunud toodete hävitamine Venemaal
© Sputnik / Управление Россельхознадзора по Брянской области

Hiljuti reageeris president Valdai klubis umbes samuti Venemaa juustutootja Oleg Sirota samasugusele palvele. Järeldus on ilmne: Lääne algatatud sanktsioonide sõda kahjustab Euroopa tootjaid rohkem kui Venemaa omasid. Lisaks sunnib see Euroopa põllumajandustootjaid pettustele ja soodustab korruptsiooni Euroopas.

Võiks tunduda, et peatuga ja mõelge, kas asi on seda väärt? Kuid "siilid on endiselt okkalised nutavad, kuid jätkavad vanas vaimus!"

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

118
Tagid:
toiduained, põllumees, Euroopa, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega