Euroopa põllumehed anuvad Venemaale tagasi ja kipuvad kriminaalseks, illustreeriv foto

Euroopa põllumehed anuvad Venemaale tagasi ja kipuvad kriminaalseks

103
(Uuendatud 09:34 25.11.2018)
Vladimir Kornilov
Lääne meediast on alati huvitav lugeda õnnetute venelaste kannatustest, kes igatsevad taga Euroopa toiduaineid, mis neile vastusanktsioonide tõttu enam kättesaadavad ei ole.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Nii teatas kevadel Norra ajaleht VG, et venelased suisa kustuvad ära ilma suurepärase Norra kohvita – küllap olete kuulnud midagi Norra kohviistandustest.

Veel varem kirjutas Hollandi suurimaid ajalehti De Volkskrant, et Euroopa lihast ilma jäänud moskvalased on sunnitud üle minema rotilihale.

Nüüd avaldas ajaleht suure artikli, et venelaste lemmik toit on pirnid. "Venelased söövad pirne kogu päeva — hommikusest kohvikõrvasest magustoidust kuni külaliste vastuvõtmiseni õhtul kodus."

Paduvihmad kahjustasid Leedu tänavust viljasaaki, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

See on ju üldtuntud tõsiasi, et me ei alusta päevagi pirni võileivale määrimata. Sellise hämmastava tähelepaneku tegid Hollandi ajakirjanikud suhteliselt põhjaliku uurimise käigus, kus selgitati välja Hollandi ja Belgia pirnide tarnekanaleid Venemaale vastusanktsioonidest mööda minnes. Kusjuures kõnealune pirnisort on "Conference". Millegipärast arvas autor, et see sort Venemaal ei kasva (ometi see on meie suvilaomanike hulgas üks populaarsemaid). De Volkskrandi teada on sellele sordile "Ida-Euroopa talved liiga külmad" ja Belgia lõunaosa kliima aga ideaalne. Seetõttu on hollandi ajakirjanikule Venemaa supermarketitest avastatud pirnid kindlaks tõendiks Beneluxi pirnitarnete kohta. Ilmselt usub ta tõsimeeli, et Krasnodari krai talved on karmimad kui Belgias, mille randu uhub Põhjameri.

Milliseid rumalusi artiklis ka ei kirjutaks, tundub uurimine ikkagi väga kasulik. Eelõige eurooplaste endi jaoks. See kinnitab ilmset tõde, et kuidas EL ka ei turtsuks, ei suutnud Euroopa põllumajandustootjad Venemaad teiste turgudega asendada ei 2014. aastal ega suuda seda ka praegu. Hoolimata kõigist Euroopa ametnike bravuurikatest aruannetest, kuidas nad väidetavalt põllumajandustootjatele tohutu turu kaotamist kompenseerivad, ütlevad Belgia pirnitootjad otse: "Ükski riik Venemaad asendada ei suuda." Kuhu nad oma puuvilju saata ka ei prooviks, osutub see ikka kahjumlikuks kas turu kauguse või küllastatuse tõttu. Nagu näete, saavad Euroopa põllumajandustootjad sellest aru, Euroopa ametnikud aga mitte.

Kuid loomulikult on eurooplastele sanktsioonide ja vastusanktsioonide vältimise viiside paljastamine kasulik (nimetame asju õigete nimedega: tegemist on tavalise salakaubaga). Me ei imesta enam ammu Valgevene austrite ega mandariinide üle. Nüüd on ka hollandlased paljastanud hoolimatute Euroopa põllumajandustootjate, samuti Leedu, Valgevene ja Aafrika teatud puuviljade päritolusertifikaate võltsivate ametnike petuskeemi. Muide, kindlasti ei osale selles ükski Venemaa ametnik ega järelevalveasutus.

Ja see on väga tähtis. See tähendab, et Hollandi ajalehe De Volkskrant uurimine (millele muidegi järgnes väga elav reaktsioon teiste Euroopa riikide ajakirjanduses) tõi välja veel ühe õpetliku fakti, et Lääne poolt 2014. aastal kehtestatud ja sellest ajast pidevalt laienev sanktsioonide režiim soodustab korruptsiooni levikut Euroopas endas. Lääne põllumehed, kes pole kunagi altkäemaksudega kokku puutunud, on nüüd meeleheitest valmis erinevates korruptsiooniskeemides osalema. Nad on valmis kandma lisakulusid ja maksma andamit, et vaid Venemaa turule pääseda. Veelgi enam, De Volkskrandi hinnangul on need kulud üsna suured — sellel aastal läksid võltsitud sertifikaadid maksma kokku umbes 25 miljonit eurot.

Millise järelduse peaks ülaltoodud faktidest tegema?

Euroopa põllumajandustootjad, kes vaatavad kurvalt pealt, kuidas Venemaa turg täitub järk-järgult nende konkurentide toodanguga, ütlevad otse: "Poliitikud, andke meile Venemaa turg tagasi!" Hollandi uurimuse autorid aga sellist järeldust ei tee. Siis kalduksid nad üldisest juhtliinist kõrvale. Euroopa ametnikud tunnistavad, et põllumajandustoodete tarnimine Venemaale vähenes 11,8 miljardilt eurolt 2013. aastal kuuele miljardile 2017. aastal, kuid teatavad rõõmsalt, et maksavad põllumeestele kaotatud kasumi eest korrapäraselt hüvitist.

Alates Venemaa vastumeetmete kehtestamisest on Euroopa Komisjon eraldanud puu- ja köögiviljatootjatele kuni 500 miljonit eurot. Ja seda rohkem kui nelja aasta eest! Kusjuures De Volkskrandi andmetel veeti ainuüksi Hollandi-Belgia pirne salakaubana Venemaale 240 miljoni euro eest. Võite ise ette kujutada, kui suures osas katab Euroopa Komisjoni abi EL põllumajandustootjate kogukahjumi.

Samal ajal kui Euroopa põllumajandusettevõtjad kutsuvad ametnikke üles sanktsioone tühistama või vähemalt alustama Venemaaga läbirääkimisi nende pehmendamiseks, nõuavad Venemaa põllumajandustootjad Venemaa ametivõimudelt üha enam neid iga hinna eest säilitama.

Juba 2016. aasta novembris "sosistas" Vladimir Putin Kaliningradi talupidajatele, kes palusid temalt vastumeetmeid mitte tühistada: "Me venitame sellega nii kaua kui vähegi võimalik".

Embargo alla sattunud toodete hävitamine Venemaal
© Sputnik / Управление Россельхознадзора по Брянской области

Hiljuti reageeris president Valdai klubis umbes samuti Venemaa juustutootja Oleg Sirota samasugusele palvele. Järeldus on ilmne: Lääne algatatud sanktsioonide sõda kahjustab Euroopa tootjaid rohkem kui Venemaa omasid. Lisaks sunnib see Euroopa põllumajandustootjaid pettustele ja soodustab korruptsiooni Euroopas.

Võiks tunduda, et peatuga ja mõelge, kas asi on seda väärt? Kuid "siilid on endiselt okkalised nutavad, kuid jätkavad vanas vaimus!"

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

103
Tagid:
toiduained, põllumees, Euroopa, Venemaa