Austraalia peaminister Scott Morrison

Austraalia ei ühine ÜRO ränderaamistikuga

27
(Uuendatud 09:37 21.11.2018)
Austraalia konservatiivne valitsus teatas, et ei kavatse sarnaselt USA-le ja mitmele Euroopa riigile ÜRO ränderaamistikuga ühineda.

TALLINN, 21. november — Sputnik. Austraalia karmi rändepoliitika raames on paadiga Austraaliasse pürgijad toimetatud väikestele Vaikse ookeani saartele, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

See poliitika on aidanud lõppu teha aktiivsele inimsmugeldamise ärile, kus sajad Austraaliasse pürginud inimesed merel hukka said. Kuid sadu inimesi on sestsaadik aastaid hoitud Paapua Uus-Guineas ja Naurul programmi raames, mida ÜRO ja inimõiguslased on teravalt kritiseerinud.

Tšehhi jääb ÜRO rändeleppest kõrvale >>

"Julgustades ebaseaduslikku sisserännet Austraaliasse… ja vastupidi, võib pakti heakskiitmine seada ohtu raskelt saavutatud edusammud võitluses inimsmugeldamisega," ütles peaminister Scott Morrison ühisavalduses sise- ja välisministriga.

Канцлер Австрии С. Курц
© Sputnik / Алексей Дружинин

"Me arvame, et lepe (Global Compact for Migration) ei ole kooskõlas meie hästi kinnistunud poliitika ja Austraalia huvidega," märkisid ministrid.

ÜRO riigid kiitsid ränderaamistiku (Global Compact for Migration) heaks juulis 18 kuud kestnud läbirääkimiste järel. Ametlikult võetakse see vastu 10.-11. detsembril Marokos Marrakechis peetaval konverentsil.

Lepe sisaldab 23 eesmärki seaduslike rändevõimaluste loomiseks ning migreeruvate inimhulkadega paremaks toimetulekuks olukorras, kus maailmas on liikvel umbes 250 miljonit inimest ehk kolm protsenti maakera rahvastikust.

USA lahkus mullu detsembris leppe üle peetud kõnelustelt. Teisipäeval teatasid leppega mitteliitumisest Poola ja Iisrael. Oma vastuseisu paktile on väljendanud ka Ungari, Austria, Bulgaaria ja Tšehhi.

Morrisoni vähemusvalitsus on kevadisteks valimisteks valmistumisel teinud rändest ühe oma keskse teema. Arvamusuuringute kohaselt jäävad konservatiivid praegu opositsioonilisest Tööparteist selgelt maha. Varem sel nädala teatas Morrison ka kavast kärpida ametliku sisserände lage praeguselt 190 000 aastas umbes 160 000-le.

Austria ei allkirjasta ÜRO ülemaailmset migratsioonilepet >>

Küsimus ÜRO ränderaamistikuga ühinemisest tekitas Eesti valitsuses kriisi, kuna Isamaa vastuseisu tõttu jättis valitsus otsuse tegemata. Pühapäeval peetud Ratas, Ossinovski ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi kohtumine tülile lahendust ei toonud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon esitas esmaspäeval Riigikogu juhatusele avalduse eelnõu, millega Riigikogu toetaks ÜRO globaalse ränderaamistikuga ühinemist.

President Kersti Kaljulaid, kes peaks 10.-11. detsembril Marrakechis toimuval tippkohtumisel Eesti ühinemisest ränderaamistikuga teada andma, on öelnud, et ei sõida Marokosse, kui valitsus seda ei toeta.

Esmaspäeval, pärast koalitsioonierakondade juhtidega kohtumist ütles Kaljulaid, et toetab ränderaamistiku küsimuse arutamist parlamendis ning näeks hea meelega, et parlament jõuab otsusele veel selle nädala lõpuks. Kiiret menetlust Riigikogus toetas esmaspäeval ka peaminsiter Jüri Ratas.

Kuid Riigikogu juhatus ei ole veel otsustanud, millal toimub hääletus ÜRO ränderaamistikuga ühinemise toetuseks koostatud avalduse üle. Järgmisel nädalal on Riigikogul istungitevaheline vaba nädal.

27
Tagid:
poliitika, migratsioon, ränderaamistik, ÜRO, Scott Morrison, Maroko, Austraalia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega