Roomikdroon TheMIS

Eesti osaleb Euroopa "tapjaroboti" arendamises

112
(Uuendatud 09:54 21.11.2018)
Esmaspäeval, 19. novembril Brüsselis toimunud EL riikide välis- ja kaitseministrite kohtumisel kirjutas Eesti alla kolmele sõjalisele programmile, laiendades sellega osalemist NATO-st sõltumatus Euroopa kaitsealgatuses.

TALLINN, 21. november — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti kirjutas alla osalusele kolmes NATO-st sõltumatus Euroopa Liidu sõjalise kaitsealgatuse programmis. Lisaks teede ja sildade moderniseerimisele sõjaväe vajadusteks otsustas Tallinn osaleda ka rahvusvahelises lahingrobotite ja küberkaitsesüsteemide loomise programmides.

Eesti tahab Euroopa kaitsekoostöö raames arendada mehitamata maismaasüsteeme>>

19. novembril kiitis ELi välis- ja kaitseministrite nõukogu Brüsselis heaks nimekirja 17 kaitseprojektist ja —programmist, sealhulgas lahingrobotite, maapinnal paiknevate taktikaliste rakettide, jalaväe amfiib-lahingumasina, kaugtule suurtükisüsteemi ja poolautomaatse demineerimissüsteemi loomiseks ning luurajate ettevalmistuseks.

Sama struktureeritud koostööprogrammi (PESCO) raames kavatsetakse arendada edasi Tiger Mk III helikopterit kaugjuhitavaid lahingulennukeid, õhu- ja veealuseid droone, luureõhupalle ning rajada sõjaväe välja- ja ümberõppekeskusi.

ELi riigid, täpsemalt 25 liikmesriigi pärast Ühendkuningriigi lahkumist liitu 27 alles jääva riigi (Taani ja Malta sõjalistes programmides ei osale) esindajad arutasid liidu pressiteenistuse sõnul kaitsealgatuse ja Euroopa Kaitsefondi vahendite eraldamise üksikasju ning rääkisid EL ja NATO "vankumatust" sõprusest ja koostööst.

Pole päris Euroopa, pigem täiesti NATO programm

Nagu Sputnik Eesti on varem kirjutanud, nõustus Eesti PESCO programmide esialgsel heakskiitmisel 2017. aasta detsembris osalema ainult "Sõjalise mobiilsuse" programmis, mis tähendab ametlike teadete kohaselt vaid Euroopa teede, sildade, tunnelite ja muu transporditaristu läbilaskevõime suurendamist raske soomusveeremi vajadusteks.

Eesti kaitsetööstuse Taaveti suured ambitsioonid>>

Sellistel juhtudel tunnevad sõjaväeeksperdid kohe siiralt huvi, kui raske on selline tehnika on, ja kuuldes, et umbes 60 tonni ja rohkem, järeldavad, et kelle toodetud tankidele on need mõeldud.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Eesti president Kersti Kaljulaid
© AFP 2019 / LUDOVIC MARIN

Nii rasked on NATO üksustes ainult Ameerika "Abrams" tankid, prantsuse "Leclerc" ja Saksa "Leopard" on palju kergemad. Järelikult peab Brüssel, hinnates kulmu kortsutades projekti maksumuseks vähemalt 5 miljardit eurot, tegelikult silmas ettevalmistusi USA relvajõudude hüpoteetilist ümberpaigutamist Euroopa teid mööda.

Samuti räägitakse Pentagonis tihti Euroopa transpordisüsteemi sobimatusest USA sõjatehnika kiireks ümberpaigutamiseks, kutsudes üles "sõjalise Schengeni" loomisele. Kõik see annab alust arvata, et PESCO "Sõjalise mobiilsuse" programmi võib pidada pigem NATO kui Euroopa omaks. Seepärast tundus see Eesti ja teiste Ameerika Ühendriikide Ida-Euroopa "parimate sõprade" reveransina Washingtonile, mitte aga tegeliku valmisolekuna osaleda ELi kaitsealgatuses ja soovina astuda konflikti Ameerika Ühendriikidega.

Euroopa loob kiirkorras armeed — kaotajateks jäävad Ida-Euroopa riigid>>

Sõjapidamiseks on vaja kolme asja: raha, raha ja veel kord raha

Ametlik Tallinn, nagu portaal Sputnik Eesti on juba teatanud, järgib Euroopa armee loomises endiselt üsna ettevaatlikku poliitikat. Riigi peaministri Jüri Ratase sõnul on idee hea ja kasulik, kuid peaksime tegema nii, et mitte dubleerida NATO funktsioone. Samal ajal muutuvad Uue ja Vana maailma poliitilise ja kaubanduskonflikti arenedes ka USA Euroopa sõjaliste partnerite seisukohad ja EL projektid muutuvad NATO-st üha sõltumatumaks.

Nii ongi Eesti otsustanud osaleda mitte ühes, vaid kolmes PESCO projektis. "Sõjalisele mobiilsusele" on lisandunud autonoomsed lahingrobotite platvormid (kõnekeeles "tapjarobotid", kõige tõenäolisemalt roomikdroonid TheMIS) ja küberturvalisus.

EL-i 25 riigi välisministrid käivitasid ametlikult PESCO>>

On ilmne, et hoolimata Euroopa poliitikute avaldustest kasvab EL kaitsealgatus, mida praegu nimetatakse ebamääraselt PESCO-ks, paratamatult üle täiemahuliseks kaitseprogrammiks, nagu arvab Sputnik Eesti sõjaline ekspert, sõjaväeluure kõrgem ohvitser erus Villem Rooda. Ja sealt edasi, nagu ütlesid Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel veendunult "tõeliseks Euroopa armeeks".

EL kavatseb juba praegu "magusate" kaitsetellimuste jaotamisega kahjustada Ameerika relvastuse ja lahingutehnika tootjate huve, eelistades omaenda sõjatööstust.

112
Tagid:
tapjarobot, kaitsealgatus, EL, NATO, Euroopa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega