Vabatahtliku otsingurühma esindajad

Sõdurihauad ühendavad Eestit SRÜ riikidega

42
(Uuendatud 11:04 21.11.2018)
Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud videosillal räägiti Kõrgõzstani sõjaväelase hauast Sinimägedes ning hooldamata sõdurikalmude likvideerimisohu probleemist mõnes endises NSV Liidu vabariigis.

TALLINN, 20. november – Sputnik, Deniss Pastuhhov. Esmaspäeval, 19. novembril toimus Sputnik Eesti pressikeskuses Tallinn — Moskva — Minsk — Biškek videosild, mis pühendati rahvusvahelisele konverentsile teemal "Sõduri saatus: arhiiviuuringute teooria ja praktika".

Konverents "Sõduri saatus" toimub Moskvas 22.-25. novembrini juba kolmandat korda ning on teist​​kordselt rahvusvaheline. Isamaa kaitsjate saatuse selgitamise probleeme kogunevad arutama umbes saja viiekümne vabatahtliku otsingurühma esindajad, sõjaajaloo ja arhiivinduse eksperdid endise NSV Liidu kümnest liiduvabariigist, sealhulgas ka Eestist.

Mitte juhuslikult ei rääkinud konverentsi korraldaja, Venemaa Ühiskondliku koja liige, Vene Föderatsiooni otsinguliikumise täitevsekretär Jelena Tsunajeva, kui tähtis on ühendada eri riikide inimeste jõupingutused selleks, et säilitada ajalugu ja Suure Isamaasõja läbi teinud või sõjas hukkunud rindemeeste, samuti kannatada saanud tsiviilelanikkonna mälestust.

Tuleks lisada, et erilise tähelepanu all on eelseisval konverentsil ajutiselt okupeeritud aladel toime pandud sõjakuritegude teema.

"Eelmisest aastast alates on mittetulundusühingutel ka Venemaa presidendi (Presidendi preemiafond) toetus. Lisandunud on rahvusvaheline suund, see tähendab, et saab planeerida projekte, mida teostatakse mitte ainult Venemaa Föderatsioonis, vaid ka teistes riikides. Võib-olla on see mehhanism, mis võimaldab meil midagi ühiselt teha," rääkis Tsunaeva Venemaa otsingugruppide ja arhivaaride välisriikide kolleegidega suhtlemise tähtsusest.

Nelja riigi sõjaajaloouurijad arutavad arhiiviuuringute teooriat ja praktikat >>

Eesti sõjaajaloo klubi FrontLine juht Andrei Lazurin ütles, et Eesti osaleb konverentsil "Sõduri saatus" juba teist korda ja et ürituse formaat võimaldab arutada mitmeid erinevaid probleeme ja langetada otsuseid konkreetsetes küsimustes: "Inimesed jagunevad rühmadesse, millest igaüks tegeleb oma teemadega — näiteks sõjahauad, arhiiviotsingud, sõjamehe saatuse kindlakstegemine.

Андрей Лазурин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti sõjaajaloo klubi FrontLine juht Andrei Lazurin

Arutamiseks tuuakse välja nii üsna üldiseid kui ka väga spetsiifilisi küsimusi. Vähem tähtis pole rahvusvaheline suhtlemine selle osalejate vahel ka väljaspool konverentsi."

Videosillal osalenud Valgevene otsinguliikumise aktivist Olga Šabelnik tõstatas hoolitsemata sõjakalmude teema, mis kuuluvad Valgevene seaduste kohaselt likvideerimisele, kui neid korda ei tehta.

"Hiljuti tekkis probleem, mis on seotud juba rahuajal surma saanud sõjameeste matmispaikadega. Sellised kalmud ei ole sõjahauad ja neid võib üldistel alustel teisaldada, kui inventuur nad hooldamatuiks tunnistab. Ainus võimalus kalmude säilitamiseks on nende kordategemine," teatas Šabelnik.

Ольга Шабельник - активист поискового движения в Беларуси
© Sputnik / Елена Васильева
Valgevene otsinguliikumise aktivist Olga Šabelnik

Lazurini sõnul on ka Eestis haudade säilimine probleemiks, sest seadus ütleb: kui haua eest ei hoolitseta, võib selle tasandada. Põhimõtteliselt on Eestis probleem seotud sõjajärgsel perioodil lahinguülesannete täitmisel elu kaotanud inimeste kalmudega, mis pärit 1940. ja 1950. aastatest.

"Inimesed hukkusid ​​Eesti territooriumil, aga nende sugulased asusid teistes vabariikides või viimase sõja tõttu polnud neid enam elus. Seetõttu püstitasid langenuile monumente sõjaväekaaslased või väeosa ning pika aja möödudes sattusid platsid kahetsusväärsesse seisukorda.

Tartumaa ühishaud: sõjaväelaste nimesid pole võimalik tuvastada >>

"Kuigi võib öelda, et 80% osas on see küsimus juba lahendatud," lisas Lazurin, kes suutis koos oma kolleegidega leida, pildistada ja salvestada umbes kolmsada niisugust üksikut matmispaika.

Sinimäel ei käi koos mitte ainult SS veteranid

Lazurini poole pöörduti ka Kõrgõstanist. Nii paigutati 1987. aastal Sinimäe külasse Ida-Virumaal monument — suur marmorrahn hävituslendur Ismailbek Tarantšievile ja tema partner Aleksei Tkatšovile.

"Selgus, et mälestuskivi on alles, oleme väga õnnelikud ja teile tänulikud, et see on tänaseni säilinud. Tahaksin seda oma silmaga näha ja tema seisukorda hinnata," ütles Sputnik Kõrgõzstani pressikeskuse külaline.

"Oleme valmis sõna otseses mõttes tänase päeva jooksul saatma kohapealt uusimad fotod. Hukkunu sugulaste puhul oleme valmis neid vastu võtma, majutama, kohale viima ja kõike näitama — ootame külla ja arutame detailid Moskva konverentsi ajal läbi," lisas Andrei Lazurin.

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, on konverentsi ülesandeks võtta kokku otsingurühmade kogemused niisuguste arhiividokumentidega töötamisel, mis sisaldavad teavet hukkunud sõdurite ja sõjavangide kohta, samuti ka elektrooniliste andmebaasidega. Osalejad arutavad sõjahaudade passide koostamise praktikat, massihaudadesse maetud isamaa kaitsjate nimede täpsustamist ja "Mäluraamatute" loomist kaasaegses infokeskkonnas.

Kes videosillal osales

Oma riikides asuvates stuudiotes olid kohal Teises maailmasõjas osalenute mälestuse säilitamisega tegelevate avalik-õiguslike organisatsioonide esindajad:

  • Tallinnas — Eesti sõja-ajaloo klubi FrontLine juht Andrei Lazurin;
  • Moskvas — Venemaa Ühiskondliku koja liige, Venemaa Föderatsiooni otsinguliikumise täitevsekretär Jelena Tsunajeva;
  • Minskis — Olga Šabelnik, Valgevene otsinguliikumise aktivist;
  • Biškekis — Kirgiisi Vabariigi otsinguliikumise "Meie võit" koordinaator, Venemaa rahvaste koordineerimisnõukogu liige Svetlana Lapteva.

*Organisatsioon "Venemaa Otsinguliikumine" loodi 2013. aasta aprillis ning on suurim ühing, mis tegeleb väli- ja arhiiviotsingutega. Liikumine ühendab enam kui 42 tuhat igas vanuses liiget 1482 erinevast otsingumeeskonnast.

42
Tagid:
sõjahaud, ühishauaad, videosild, Teine maailmasõda, Front Line, NSV Liit, SRÜ, Sinimäed, Biškek, Minsk, Kõrgõzstan, Eesti, Venemaa, Tallinn