Vabatahtliku otsingurühma esindajad

Sõdurihauad ühendavad Eestit SRÜ riikidega

54
(Uuendatud 11:04 21.11.2018)
Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud videosillal räägiti Kõrgõzstani sõjaväelase hauast Sinimägedes ning hooldamata sõdurikalmude likvideerimisohu probleemist mõnes endises NSV Liidu vabariigis.

TALLINN, 20. november – Sputnik, Deniss Pastuhhov. Esmaspäeval, 19. novembril toimus Sputnik Eesti pressikeskuses Tallinn — Moskva — Minsk — Biškek videosild, mis pühendati rahvusvahelisele konverentsile teemal "Sõduri saatus: arhiiviuuringute teooria ja praktika".

Konverents "Sõduri saatus" toimub Moskvas 22.-25. novembrini juba kolmandat korda ning on teist​​kordselt rahvusvaheline. Isamaa kaitsjate saatuse selgitamise probleeme kogunevad arutama umbes saja viiekümne vabatahtliku otsingurühma esindajad, sõjaajaloo ja arhiivinduse eksperdid endise NSV Liidu kümnest liiduvabariigist, sealhulgas ka Eestist.

Mitte juhuslikult ei rääkinud konverentsi korraldaja, Venemaa Ühiskondliku koja liige, Vene Föderatsiooni otsinguliikumise täitevsekretär Jelena Tsunajeva, kui tähtis on ühendada eri riikide inimeste jõupingutused selleks, et säilitada ajalugu ja Suure Isamaasõja läbi teinud või sõjas hukkunud rindemeeste, samuti kannatada saanud tsiviilelanikkonna mälestust.

Tuleks lisada, et erilise tähelepanu all on eelseisval konverentsil ajutiselt okupeeritud aladel toime pandud sõjakuritegude teema.

"Eelmisest aastast alates on mittetulundusühingutel ka Venemaa presidendi (Presidendi preemiafond) toetus. Lisandunud on rahvusvaheline suund, see tähendab, et saab planeerida projekte, mida teostatakse mitte ainult Venemaa Föderatsioonis, vaid ka teistes riikides. Võib-olla on see mehhanism, mis võimaldab meil midagi ühiselt teha," rääkis Tsunaeva Venemaa otsingugruppide ja arhivaaride välisriikide kolleegidega suhtlemise tähtsusest.

Nelja riigi sõjaajaloouurijad arutavad arhiiviuuringute teooriat ja praktikat >>

Eesti sõjaajaloo klubi FrontLine juht Andrei Lazurin ütles, et Eesti osaleb konverentsil "Sõduri saatus" juba teist korda ja et ürituse formaat võimaldab arutada mitmeid erinevaid probleeme ja langetada otsuseid konkreetsetes küsimustes: "Inimesed jagunevad rühmadesse, millest igaüks tegeleb oma teemadega — näiteks sõjahauad, arhiiviotsingud, sõjamehe saatuse kindlakstegemine.

Андрей Лазурин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti sõjaajaloo klubi FrontLine juht Andrei Lazurin

Arutamiseks tuuakse välja nii üsna üldiseid kui ka väga spetsiifilisi küsimusi. Vähem tähtis pole rahvusvaheline suhtlemine selle osalejate vahel ka väljaspool konverentsi."

Videosillal osalenud Valgevene otsinguliikumise aktivist Olga Šabelnik tõstatas hoolitsemata sõjakalmude teema, mis kuuluvad Valgevene seaduste kohaselt likvideerimisele, kui neid korda ei tehta.

"Hiljuti tekkis probleem, mis on seotud juba rahuajal surma saanud sõjameeste matmispaikadega. Sellised kalmud ei ole sõjahauad ja neid võib üldistel alustel teisaldada, kui inventuur nad hooldamatuiks tunnistab. Ainus võimalus kalmude säilitamiseks on nende kordategemine," teatas Šabelnik.

Ольга Шабельник - активист поискового движения в Беларуси
© Sputnik / Елена Васильева
Valgevene otsinguliikumise aktivist Olga Šabelnik

Lazurini sõnul on ka Eestis haudade säilimine probleemiks, sest seadus ütleb: kui haua eest ei hoolitseta, võib selle tasandada. Põhimõtteliselt on Eestis probleem seotud sõjajärgsel perioodil lahinguülesannete täitmisel elu kaotanud inimeste kalmudega, mis pärit 1940. ja 1950. aastatest.

"Inimesed hukkusid ​​Eesti territooriumil, aga nende sugulased asusid teistes vabariikides või viimase sõja tõttu polnud neid enam elus. Seetõttu püstitasid langenuile monumente sõjaväekaaslased või väeosa ning pika aja möödudes sattusid platsid kahetsusväärsesse seisukorda.

Tartumaa ühishaud: sõjaväelaste nimesid pole võimalik tuvastada >>

"Kuigi võib öelda, et 80% osas on see küsimus juba lahendatud," lisas Lazurin, kes suutis koos oma kolleegidega leida, pildistada ja salvestada umbes kolmsada niisugust üksikut matmispaika.

Sinimäel ei käi koos mitte ainult SS veteranid

Lazurini poole pöörduti ka Kõrgõstanist. Nii paigutati 1987. aastal Sinimäe külasse Ida-Virumaal monument — suur marmorrahn hävituslendur Ismailbek Tarantšievile ja tema partner Aleksei Tkatšovile.

"Selgus, et mälestuskivi on alles, oleme väga õnnelikud ja teile tänulikud, et see on tänaseni säilinud. Tahaksin seda oma silmaga näha ja tema seisukorda hinnata," ütles Sputnik Kõrgõzstani pressikeskuse külaline.

"Oleme valmis sõna otseses mõttes tänase päeva jooksul saatma kohapealt uusimad fotod. Hukkunu sugulaste puhul oleme valmis neid vastu võtma, majutama, kohale viima ja kõike näitama — ootame külla ja arutame detailid Moskva konverentsi ajal läbi," lisas Andrei Lazurin.

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, on konverentsi ülesandeks võtta kokku otsingurühmade kogemused niisuguste arhiividokumentidega töötamisel, mis sisaldavad teavet hukkunud sõdurite ja sõjavangide kohta, samuti ka elektrooniliste andmebaasidega. Osalejad arutavad sõjahaudade passide koostamise praktikat, massihaudadesse maetud isamaa kaitsjate nimede täpsustamist ja "Mäluraamatute" loomist kaasaegses infokeskkonnas.

Kes videosillal osales

Oma riikides asuvates stuudiotes olid kohal Teises maailmasõjas osalenute mälestuse säilitamisega tegelevate avalik-õiguslike organisatsioonide esindajad:

  • Tallinnas — Eesti sõja-ajaloo klubi FrontLine juht Andrei Lazurin;
  • Moskvas — Venemaa Ühiskondliku koja liige, Venemaa Föderatsiooni otsinguliikumise täitevsekretär Jelena Tsunajeva;
  • Minskis — Olga Šabelnik, Valgevene otsinguliikumise aktivist;
  • Biškekis — Kirgiisi Vabariigi otsinguliikumise "Meie võit" koordinaator, Venemaa rahvaste koordineerimisnõukogu liige Svetlana Lapteva.

*Organisatsioon "Venemaa Otsinguliikumine" loodi 2013. aasta aprillis ning on suurim ühing, mis tegeleb väli- ja arhiiviotsingutega. Liikumine ühendab enam kui 42 tuhat igas vanuses liiget 1482 erinevast otsingumeeskonnast.

54
Tagid:
sõjahaud, ühishauaad, videosild, Teine maailmasõda, Front Line, NSV Liit, SRÜ, Sinimäed, Biškek, Minsk, Kõrgõzstan, Eesti, Venemaa, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega