NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson

Eesti delegatsioon osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee aastaistungil

26
(Uuendatud 13:10 18.11.2018)
NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso ja Oudekki Loone osalevad NATO PA aastaistungil Halifaxis Kanadas.

TALLINN, 18. november — Sputnik. "Soovime kinnitust, et NATO suurendatud kohaloleku pataljoni lahingugrupid jäävad paigale nii pikaks ajaks kui vaja ja heidutusvõimet võimalusel tugevdatakse," märkis delegatsiooni juht Mihkelson, edastab Pealinn viitega BNS-le. 

"Meie jaoks on julgeolekuküsimustes oluline, et liitlaskoostöö NATO riikide vahel püsiks tugevana," ütles delegatsiooni juht Marko Mihkelson ja lisas, et kõige otsesemalt puudutab Eestit aastaistungi päevakorras olev kaitsekomitee raport NATO heidutusest alliansi idatiival.

"Vene karu" natolased ei hirmutanud — "karutõbi" teeniti välja küll >>

"Soovime kinnitust, et NATO suurendatud kohaloleku pataljoni lahingugrupid jäävad paigale nii pikaks ajaks kui vaja ja heidutusvõimet võimalusel tugevdatakse," märkis Mihkelson, kelle sõnul ei möödu ühtegi NATO kohtumist, kus ei tuleks kõne alla võrdne koormuste jagamine.

"Kui tahame, et liitlased panustaksid NATO idatiival, peame ka ise panustama ja seda me teeme. Eesti kaitsekulutuste tase ületab kokkulepitud kahte protsenti SKP-st, samas kui paljud teised liikmesmaad on alles teel kahe protsendi suunas," lisas Mihkelson.

Delegatsiooni liikme Oudekki Loone sõnul puudutab julgeolekuolukorda otseselt üldine rahvusvaheliste suhete toimeprintsiipide muutumine.

"Aina enam on näha, et pärast Teist maailmasõda paika pandud struktuur ei sobi enam tingimata tänaste probleemide lahendamiseks," rääkis Loone. "Seetõttu on kavas ka arutelud rahvusvahelise kaubandussüsteemi või paratamatut koostööd nõudva kosmosetööstuse tuleviku osas."

Loone lisas,et kui Eesti tahab oma tulevikku ise määrata, siis on äärmiselt oluline kõigis aruteludes osaleda ja erinevaid tulevikuvõimalusi läbi kaaluda.

NATO teatas olematust Vene agressioonist Baltimaade suhtes >>

Reedest esmaspäevani Halifaxis toimuv aastaistung toob kokku 29 NATO liikmesriigist pärit parlamendiliikmed, samuti partnerriikide delegatsioonid ja vaatlejaid, et arutada alliansi puudutavaid rahvusvahelisi julgeolekuküsimusi.

Nädalavahetusel toimuvad koosolekud, kus tulevad arutlusele viie komisjoni resolutsioonid ja raportid. Esmaspäevasel täiskogu istungil valib NATO PA omale uue presidendi.

Käsitletavate teemade hulgas on kaitsetehnoloogia, hübriidsõda, koormuste jagamine, võimalused ja väljakutsed kosmoses ning kosmosetööstuse tulevik. Veel on arutlusel energiajulgeoleku strateegiline väljakutse alliansi jaoks Kesk-ja Ida-Euroopas ning Venemaa sekkumine liitlaste valimistel ja referendumitel.

Samuti räägitakse NATO panusest probleemide lahendamisel ebastabiilsel lõunatiival ja heidutuse tugevdamisest idatiival ning kuidas terroristid kasutavad krüptitud sõnumeid.

Raportid puudutavad ka Lääne-Balkani riikide julgeolekut, Afganistani piirkondliku julgeoleku probleeme ja Põhja-Korea mõju rahvusvahelisele julgeolekule. Aga ka NATO operatsioonide erivajadusi kaasaegses julgeolekukeskkonnas ning julgeolekut ja koostööd Kaug-Põhjas.

2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati paigutada Leedu, Läti, Eesti ja Poola territooriumile NATO sõjaline kontingent, kuid esimesed Lääne väeüksused ilmusid Balti riikidesse niipea, kui nad 2004. aastal NATO-ga ühinesid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Venemaa on korduvalt teatanud, et Venemaa ei ründa mitte kunagi mistahes NATO riiki. "See on selge kõikidele vastutustundlikele poliitikutele," täheldas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki >>

"Meie suhtumine NATO laienemisesse ja niinimetatud NATO partnerlusprogrammi raames sõjalise taristu edasinihutamisesse meie piiri vahetusse lähedusse ei ole muutunud. Meie julgeolekudoktriinidesse on selgelt sisse kirjutatud, et üheks peamiseks julgeolekuohuks on NATO edasine idasuunaline laienemine," ütles Lavrov.

"Olen veendunud, et kõik tõsiseltvõetavad ja ausad poliitikud teavad suurepäraselt, et Venemaa ei ründa kunagi ühtegi Põhja-Atlandi alliansi liikmesriiki. Meil ei ole mingeid selliseid plaane. Ma arvan, et NATO-s teatakse seda suurepärastelt, kuid kasutakse iga ettekäänet, et paigutada üha rohkem sõjatehnikat ja pataljone garanteerimaks, et USA hoiab ka edaspidi sellel marjamaal oma pilku peal," ütles Lavrov.

Väited Venemaa agressioonist Baltimaade vastu on täiesti alusetud — sellest teatas kevadel ka NATO sõjanõukogu esimees kindral Peter Pavel, olles visiidil Ameerika Ühendriikides.

Eelnevalt on Prantsusmaa president Emmanuel Macron teinud ettepaneku luua USA-st sõltumatu "üleeuroopaline armee", sealhulgas küberjulgeoleku jaoks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

"Kui kõnelda strateegilisest autonoomiast, siis pole selge, mida see nimelt tähendab, aga see kõlab nii, nagu käiks jutt sellest, et teha suuri strateegilisi asju üksinda. Minu meelest ei ole see arukas," kommenteeris NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Veel eile teatas ta, et ei näe vajadust Euroopa Liidu poolt dubleerivate alliansside või organisatsioonide loomiseks. "Reaalsus on see, et meil on tarvis ühte tugevat juhtimisstruktuuri," rõhutas NATO peasekretär.

26
Tagid:
aastaistung, julgeolek, PA, NATO, Marko Mihkelson, Oudekki Loone, Hannes Hanso, Kanada, Eesti
Teema:
NATO idarindel (273)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega