Schengeni piiridel testitakse valedetektorit, illustreeriv foto

Ära valeta, välismaalane: Schengeni piiridel testitakse valedetektorit

31
(Uuendatud 15:27 07.11.2018)
Schengeni viisaruumi piiridel testitakse nutikat elektroonilist süsteemi sissesõitvate välismaalaste suuruse kontrollimiseks – tehisintellekt uurib inimese miimikat ja püüab tabada petturid.

TALLINN, 7. november — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liit kasutab tehisintellekti liidu piire ületada üritavate kahtlaste isikute väljaselgitamiseks. Katseline arvutiprogramm, mida hakkab sealhulgas testima Läti piirivalveteenistus, peab oma loojate kavatsuse kohaselt kahtlease isikud valetamises vahele võtma eeskätt näomiimika analüüsi alusel.

Euroopa Komisjoni president kutsus tugevdama Euroopa piiri- ja rannavalveametit >>

Üheks Euroopa Liidu piiririigiks, kus Euroopa Komisjoni poolt sihtasutuse Horisont2020 kaudu eraettevõttelt tellitud kompleksprogrammi iBorderCtrl testimist läbi viiakse, on nimetatud Läti (aga ka Kreeka ja Ungari). Võimaluste poolest tehisintellektiga (ehkki keegi senimaani õieti ei tea, mis asi see on)võrreldava süsteemi kontrollimine peab lõpule jõudma järgmise aasta augustis.

Varem on Brüsselist teatatud, et süsteem on ette nähtud piirikontrollitoimingu kiirendamiseks ja seeläbi raudteetranspordi graafiku tagamiseks. Aga "aga kuskil poolel teel" kosus projekt kuni "tehisintellektini" ja potentsiaalselt ohtlike välismaalaste tuvastamiseni.

Teatatakse, et süsteem iBorderCtrl kujutab endast seeriat paralleelelt töötavatest protokolidest ja arvutimenetlustest, mis saavad inimeste nägusid skaneerida, analüüsida nende miimikat suhtluses piirivalvuritega ja anda hoiatussignaali "kahtlustäratava" kohta, kui välismaalane süsteemi hinnangul Schengeni viisaruumi külastamise põhjuste asjus valetab.

Loojate plaani kohaselt hindab süsteem vähemärgatavaid muutusi näomiimikas 38 parameetri järgi, kaasa arvatud pilgu suund, pupilli suurus, hääletooni muutumine ja näo mikroilmed – seega tunnusjoonte põhjal, mida piirivalveohvitser oma ebatäiusliku inimsilmaga ei suuda märgata.

Kellele kaevata IT-piirivalvuri eksimuse peale

Süsteemi eelkontroll näeb ette internetis reaalajas Schengeni viisa saamiseks nõutavate formularide täitmist ja kinnitusdokumentide allalaadimist ning siis järgneb intervjuu virtuaalse piirivalvuriga. Sel hetkel, nagu süsteemi autorid kinnitavad, jäädvustataksegi veebikaameraga viisat taotleva välismaalase miimika esmased vaadeldavad tunnused.

Euroopa täiustab "Targa piiri" süsteemi >>

Vabatahtlikke ahvatletakse programmi testimises osalema võimalusega läbida viisa kättesaamise ja piiriületuse protseduuride kiirendatud korras.

Esialgu pole selge, kuidas käitub välismaalane juhul, kui talle järsku viisat andmast keeldutakse sel põhjusel, et iBorderCtrl pidas teda valetajaks. Kui näiteks süsteem otsustab, et välismaalane valetab kavatsuse kohta käia vanaema haual ja kauplustes, kuna tema pupillid ja miinika paistavad selgelt kahtlustäratavad. Kas tehisintellekti järeldust saab vaidlustada ja mis alusel üldse arvutisüsteem inimest valetamises süüdistama hakkab?

Võtmetähtsusega tulemuseks süsteemi iBorderCtrl kasutamisel, mida teadaande kohaselt rakendatakse esialgu, esimesel etapil saabuva välismaalase vabatahtliku nõusoleku tingimusel, saab biomeetrilistest tunnustest palju täpsemate andmete kogumine kolmandate riikide kodanike kohta ja andmebaasi koostamine "pettusemarkerite" osas.

Pandiga või ilma: Eesti liisinguautod Vene tollis, illustreeriv foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Väärib märkimist, et niisuguste andmete kogumine Euroopa Liidu kodanike kohta nõuaks pikki kooskõlastusi Euroopa Parlamendis, arutlusi õiguskaitseorganitega ja ülima tõenäosusega põhjustaks see avalikkuse negatiivset vastukaja. Aga kuivõrd jutt käib "valevorstide", potentsiaalsete kurjategijate ja terroristide otsingust kolmandate riikide, sealhulgas Lätiga piirneva Venemaa kodanike seas, siis neileEL-is kehtivad isikuandmete kaitse seadused ei laiene.

Euroopa Liit kulutas "intellektuaalse kontrollisüsteemi" loomisele ligi viis miljonit eurot. Need sai ettevõtete konsortsium European Dynamics Belgium SA peakorteriga Ateenas, mis on spetsialiseerunud turvasüsteemide tarkvarateenustele, kuid mida pole kordagi mainitud seoses millegi sedavõrd keerulise väljatöötamisega, et seda tehisintellektiks lugeda.

Kuna täpset ettekujutust sellest, millist arvutit nimelt võib nimetada isiksuseks, Euroopal teadaolevalt tänini ei ole, siis peetakse intrigeeriva nimetusega "tehisintellekt" silmas vaat et igasugust keerulist tarkvarakompleksi.

31
Tagid:
kahtlased, ühiskond, arvuti, tehisintellekt, piirivalve, EL, Schengen, Läti
Samal teemal
Tehisintellekt kui perearst
Peaminister: riigid vajavad tehisintellekti kasutuselevõtuks ühtset lähenemist
Uus pommituslennuk Tu-22-M3M kasutab tehisintellekti
Põhjala ja Baltikum alustavad koostööd tehisintellekti kasutuselevõtuks