Schengeni piiridel testitakse valedetektorit, illustreeriv foto

Ära valeta, välismaalane: Schengeni piiridel testitakse valedetektorit

44
(Uuendatud 15:27 07.11.2018)
Schengeni viisaruumi piiridel testitakse nutikat elektroonilist süsteemi sissesõitvate välismaalaste suuruse kontrollimiseks – tehisintellekt uurib inimese miimikat ja püüab tabada petturid.

TALLINN, 7. november — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liit kasutab tehisintellekti liidu piire ületada üritavate kahtlaste isikute väljaselgitamiseks. Katseline arvutiprogramm, mida hakkab sealhulgas testima Läti piirivalveteenistus, peab oma loojate kavatsuse kohaselt kahtlease isikud valetamises vahele võtma eeskätt näomiimika analüüsi alusel.

Euroopa Komisjoni president kutsus tugevdama Euroopa piiri- ja rannavalveametit >>

Üheks Euroopa Liidu piiririigiks, kus Euroopa Komisjoni poolt sihtasutuse Horisont2020 kaudu eraettevõttelt tellitud kompleksprogrammi iBorderCtrl testimist läbi viiakse, on nimetatud Läti (aga ka Kreeka ja Ungari). Võimaluste poolest tehisintellektiga (ehkki keegi senimaani õieti ei tea, mis asi see on)võrreldava süsteemi kontrollimine peab lõpule jõudma järgmise aasta augustis.

Varem on Brüsselist teatatud, et süsteem on ette nähtud piirikontrollitoimingu kiirendamiseks ja seeläbi raudteetranspordi graafiku tagamiseks. Aga "aga kuskil poolel teel" kosus projekt kuni "tehisintellektini" ja potentsiaalselt ohtlike välismaalaste tuvastamiseni.

Teatatakse, et süsteem iBorderCtrl kujutab endast seeriat paralleelelt töötavatest protokolidest ja arvutimenetlustest, mis saavad inimeste nägusid skaneerida, analüüsida nende miimikat suhtluses piirivalvuritega ja anda hoiatussignaali "kahtlustäratava" kohta, kui välismaalane süsteemi hinnangul Schengeni viisaruumi külastamise põhjuste asjus valetab.

Loojate plaani kohaselt hindab süsteem vähemärgatavaid muutusi näomiimikas 38 parameetri järgi, kaasa arvatud pilgu suund, pupilli suurus, hääletooni muutumine ja näo mikroilmed – seega tunnusjoonte põhjal, mida piirivalveohvitser oma ebatäiusliku inimsilmaga ei suuda märgata.

Kellele kaevata IT-piirivalvuri eksimuse peale

Süsteemi eelkontroll näeb ette internetis reaalajas Schengeni viisa saamiseks nõutavate formularide täitmist ja kinnitusdokumentide allalaadimist ning siis järgneb intervjuu virtuaalse piirivalvuriga. Sel hetkel, nagu süsteemi autorid kinnitavad, jäädvustataksegi veebikaameraga viisat taotleva välismaalase miimika esmased vaadeldavad tunnused.

Euroopa täiustab "Targa piiri" süsteemi >>

Vabatahtlikke ahvatletakse programmi testimises osalema võimalusega läbida viisa kättesaamise ja piiriületuse protseduuride kiirendatud korras.

Esialgu pole selge, kuidas käitub välismaalane juhul, kui talle järsku viisat andmast keeldutakse sel põhjusel, et iBorderCtrl pidas teda valetajaks. Kui näiteks süsteem otsustab, et välismaalane valetab kavatsuse kohta käia vanaema haual ja kauplustes, kuna tema pupillid ja miinika paistavad selgelt kahtlustäratavad. Kas tehisintellekti järeldust saab vaidlustada ja mis alusel üldse arvutisüsteem inimest valetamises süüdistama hakkab?

Võtmetähtsusega tulemuseks süsteemi iBorderCtrl kasutamisel, mida teadaande kohaselt rakendatakse esialgu, esimesel etapil saabuva välismaalase vabatahtliku nõusoleku tingimusel, saab biomeetrilistest tunnustest palju täpsemate andmete kogumine kolmandate riikide kodanike kohta ja andmebaasi koostamine "pettusemarkerite" osas.

Pandiga või ilma: Eesti liisinguautod Vene tollis, illustreeriv foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Väärib märkimist, et niisuguste andmete kogumine Euroopa Liidu kodanike kohta nõuaks pikki kooskõlastusi Euroopa Parlamendis, arutlusi õiguskaitseorganitega ja ülima tõenäosusega põhjustaks see avalikkuse negatiivset vastukaja. Aga kuivõrd jutt käib "valevorstide", potentsiaalsete kurjategijate ja terroristide otsingust kolmandate riikide, sealhulgas Lätiga piirneva Venemaa kodanike seas, siis neileEL-is kehtivad isikuandmete kaitse seadused ei laiene.

Euroopa Liit kulutas "intellektuaalse kontrollisüsteemi" loomisele ligi viis miljonit eurot. Need sai ettevõtete konsortsium European Dynamics Belgium SA peakorteriga Ateenas, mis on spetsialiseerunud turvasüsteemide tarkvarateenustele, kuid mida pole kordagi mainitud seoses millegi sedavõrd keerulise väljatöötamisega, et seda tehisintellektiks lugeda.

Kuna täpset ettekujutust sellest, millist arvutit nimelt võib nimetada isiksuseks, Euroopal teadaolevalt tänini ei ole, siis peetakse intrigeeriva nimetusega "tehisintellekt" silmas vaat et igasugust keerulist tarkvarakompleksi.

44
Tagid:
kahtlased, ühiskond, arvuti, tehisintellekt, piirivalve, EL, Schengen, Läti
Samal teemal
Tehisintellekt kui perearst
Peaminister: riigid vajavad tehisintellekti kasutuselevõtuks ühtset lähenemist
Uus pommituslennuk Tu-22-M3M kasutab tehisintellekti
Põhjala ja Baltikum alustavad koostööd tehisintellekti kasutuselevõtuks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega