Peaminister Jüri Ratas Astanas

Ratas tutvustab Kasahstanis Eesti e-riiki

36
(Uuendatud 14:46 05.11.2018)
Peaminister Jüri Ratas kinnitas rsmaspäeval Astanas digifoorumi ja Eesti-Kasahstani äriseminari avamisel, et Eesti ettevõtjad on valmis ehitama Kasahstaniga uusi innovaatilisi ühendusi e-teenustes, logistikas, kaitsetööstuses, rohetehnoloogiates, põllumajanduses ja toiduainetööstuses.

TALLINN, 5. november — Sputnik. Kasahstan on Kesk-Aasia suurima majandusega riik ning oluline strateegiline partner nii Eestile kui tervele Euroopa Liidul, edastab valitsuse kommunikatsioonibüroo. 

"Eesti ettevõtjate huvi Kasahstani turu vastu on suur. Seda tõestab asjaolu, et mind saadab ligi 30 ettevõtjast ja organisatsioonist koosnev äridelegatsioon," märkis Ratas.

Kasahstan on vastu võtnud riikliku strateegia aastani 2050, kus rõhk on tööstusinvesteeringutel ja digiarengul. "Meil on Kasahstaniga sarnaseid eesmärke, kuid kaubandussuhete ja koostöö elavdamiseks on kõige olulisem usaldus ja reeglitest kinni pidamine. Ettevõtjad vajavad kindlust ja usaldusväärset ärikeskkonda," märkis Ratas.

Kasahstan annab uuest aastast eestlastele viisavabaduse >>

Peaministri sõnul on Eesti sobiv koht Aasia e-kaubanduse jaotuskeskusele, kust jõuaks kaup kiiremini ja odavamalt umbes 60 miljoni kliendini Põhjamaades, Balti riikides ja Loode-Venemaal.

Kasahstan.
© Sputnik Казахстан

"E-kaubandus on kiiresti kasvav trend maailmas ning riikide vahel käib tuline võistlus e-kaubanduse jaotuskeskuste saamiseks. Eesti ettevõtted ja avalik sektor suudavad pakkuda mitmekülgseid innovaatilisi lahendusi välisinvestoritele," toonitas Ratas.

"Kasahstan asub Hiina siiditee ühel võimalikul trassil Euroopasse. Jaotuskeskuse loomisega Eestisse võivad Aasiast pärinevate kaupade transpordihinnad langeda kordi ning tarneaeg lüheneda paarist nädalast mõne päevani. Eestisse tooks see omakorda olulisi investeeringuid ja töökohti," sõnas Ratas.

Eesti ja Kasahstani kaubavahetus on viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud, nagu ka Kasahstani otseinvesteeringud Eestisse. Eesti ettevõtjad müüvad Kasahstani enim masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid ja keemiatooteid, samal ajal kui Kasahstanist ostetakse sisse peamiselt mineraalseid ja keemiatooteid.

Kasahstani ekspordib sadakond Eesti ettevõtet ning Eestis on registreeritud 70 Kasahstani osalusega ettevõtet.

Täna kohtus Ratas ka oma Kasahstani ametikaaslase Bakõtzhan Sagintajeviga. Homme osaleb peaminister Astana äriinkubaatori avamisel ning kohtub president Nursultan Nazarbajevi ja parlamendi esindajatega, nende seas alamkoja Eesti-Kasahstani sõprusgrupiga.

Kasahstan kutsus Süüria vaenupooled kohtumisele >>

Lisaks külastab Ratas 125 aasta vanust eesti juurtega küla Petrovka ning avab Alžiri mälestuskivi, mis on pühendatud poliitiliste repressioonide ja totalitarismi ohvritele.

Alates 1. jaanuarist 2017 Kasahstani külastamine Eesti kodanikele muutus viisavabaks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Nimelt on Kasahstan juba alates 2015. aasta maist ette valmistanud plaani kehtestada kuni 30-päevane viisavaba viibimise võimalus kõikide OECD liikmesriikide (s.h. ka Eesti), Araabia Ühendemiraatide, Singapuri ja Malaisia kodanikele.

Kasahstanis alustas mullu sügisel tööd kasahhi keele ladina tähestikule üleviimise riiklik komisjon, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kasahhi keele üleviimine ladinapärasele kirjutusviisile 2025. aastaks on plaanis läbi viia etapiviisiliselt. Esimeseks etapp kulgeb ajavahemikus 2018-2020, teine aastail 2021-2023 ja kolmas aastail 2024-2025.

Kasahhi keele uus tähestik kehtestati oktoobri lõpus Kasahstani presidendi Nursultan Nazarbajevi määrusega. 42 kirillitsas tähekuju asemel hakatakse selles kasutama 32 ladina alfabeedi tähemärki, millest üheksa kirjutatakse apostroofiga.

Sputnik Eesti kutsub virtuaalsele reisile riikidesse, mis võivad vabalt asendada ja rikastada uute värskete muljetega juba tüütama kippuvat Türgi rannapuhkust.

Kasahstan läheb üle ladina tähestikule >>

Kasahstan tema üüratult suure stepi, tohutute mägede lumiste tippude, suurepäraste järvede, veerohkete jõgede ja külalislahke rahvaga sobib sellesse ossa väga hästi. Kordki elus tasub seda ilu kindlasti vaadata!

Eestist on Kasahstani kõige mugavam sõita lennukiga. Rahvusvahelised lennujaamad on Astanas, Almatõs, Karagandas ja teistes linnades.

36
Tagid:
äriseminar, digifoorum, innovatiivsus, tehnoloogia, kaitsetööstus, põllumajandus, koostöö, EL, Jüri Ratas, Kesk-Aasia, Kasahstan, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega