Канцлер Австрии С. Курц

Austria ei allkirjasta ÜRO ülemaailmset migratsioonilepet

16
(Uuendatud 12:48 31.10.2018)
Eelmisel aastal ametisse astunud konservatiivist kantsler Sebastian Kurz, kes valitseb koalitsiooni rahvusliku ja migratsioonivastase Vabadusparteiga, tõi leppest kõrvalejäämise põhjuseks mure riigi suveräänsuse ja illegaalse migratsiooni pärast.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik. Austria valitsus ei allkirjasta ülemaailmset ohutu ja reguleeritud migratsiooni kokkulepet, vahendas Pealinn viitega BNS-le uudisteagentuuri APA.

ÜRO ülemaailmne migratsioonilepe valmis juulis ning see on kavas ametlikult vastu võtta detsembris Marokos Marrakechis peetaval rändekonverentsil.

Ungari läheb suhetes Euroopa Liiduga täispangale >>

Kurz ja asekantsler Heinz-Christian Strache ütlesid kolmapäeval, et Austria ei allkirjasta dokumenti ega saada Marrakechi ametlikku esindajat. Viin kardab kaotada riiklikku suveräänsust rändeküsimustes ning legaalse ja illegaalse migratsiooni vahe kaotamist.

Peaminister Jüri Ratas osales juuni lõpus Brüsselis toimuval Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel, kus põhiteemaks oli ränne, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

EL-i 28 riigi liidrid nõustusid kaaluma nn maaletulekuplatvormide loomist ühendusest väljaspool, suurima tõenäosusega Põhja-Aafrikas, et põgenikud ei võtaks ette ohtlikku mereteed ega annaks tulu smugeldajatele.

Ratase sõnul on Euroopa Ülemkogul vastuvõetud järeldused rändeküsimuses selgelt kooskõlas Eesti seisukohtadega vabatahtlikkuse ja esmase riigi vastutuse osas.

Euroopa Liidu liidrite äsjasaavutatud migratsioonikokkulepe näib olevat mõeldud selleks, et takistada ka kõige suuremaid abivajajaid ühendusse sisenemast, ütles Prantsuse abiorganisatsioon Piirideta Arstid (MSF), vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tšehhi keeldus pagulasi vastu võtmast >>

Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, kaitstes oma õigust sisserändajaid mitte vastu võtta, on tarvis karismaatilisi liidreid. Baltimaades sääraseid ei ole, leiab politoloog Mihhail Burda, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti septembris. 

Ta märkis, et eurooplased on väsinud kontrollimatust sisserändest. Majanduslikult arenenud Euroopa riigid ei ole valmis enam sisserändajaid endi juurde tirima ja nõuavad migratsioonikvootide nihutamist nooremate Euroopa riikide peale.

Esmajoones on nendeks Baltimaad ja niinimetatud Visegrádi grupp, selgitas Burda intervjuus portaalile Sputnik Eesti. Visegrádi grupi riigid — Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari — üritavad agarasti Brüsseli surve all oma seisukohta kaitsta ja migrantide voolu mitte sisse lubada.

Balti riikides pagulaste probleem niivõrd terav ei ole, kuid kõik võib üleöö muutuda, kui vaid Brüssel seda soovib, arvab politoloog.

"Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, selleks on tarvis karismaatilisi liidreid, nagu neid on näiteks Ungaris, Austrias, Itaalias. Baltimaades selliseid poliitikuid näha ei ole," rõhutas Burda.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Peaminister Jüri Ratase sõnul võtab Eesti Euroopa Liidu rändekava raames aastatel 2015-2019 vastu maksimaalselt 305 põgenikku.

16
Tagid:
suveräänsus, illegaalne, migrandid, poliitika, migratsioonikokkulepe, ÜRO, Sebastian Kurz, Austria
Samal teemal
Ikkagi mässajad: Itaalia saadab päästetud migrandid tagasi
Migrandid lõhestavad Lääne - nüüd juba ametlikult
Migrandid ründasid Belgia politseinikke
Brüssel kompenseerib migrantide vastuvõtmist rahaliselt
Itaalia ja Malta tülitsevad migrantide pärast