Illustreeriv foto

USA armee valmistub miljonilinnade vallutamiseks

147
(Uuendatud 11:16 29.10.2018)
Häirekindel GPS, püsiv ja turvaline side tiheasustusega linnades, inimese ja masina tihe integreerimine ja sõjapidamise hübriidmeetodid – selliseid suurlinnades sõjapidamist hõlbustavaid tehnoloogiad ootab Pentagon kaitsetööstuse ettevõtetelt.

TALLINN, 27. oktoober — Sputnik. Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi sõjaväe kõrgtehnoloogia sepikoja — Advanced Research Projects Administration (DARPA) – riigihangete võrgulehel avaldati ajurünnkutele üles kutsuv dokument, milles kinnitatakse otsesõnu: täna ei ole Pentagonil tehnoloogiat võrdväärse vastase võitmiseks tema territooriumil. Kuidas DARPA kavatseb seda viga parandada, sellest järgnevas RIA Novosti materjalis.

Navigeerimine ja side

Dokumendis rõhutatakse, et USA relvajõud on huvitatud murrangulistest tehnoloogiatest, mis võimaldaksid neil domineerida erineva intensiivsusega konfliktides ja võidelda tõhusalt nii üldvägede lahingus kõrgetasemelise vastasega kui ka mitteregulaarsete relvaüksutega, kus puudub selge rindejoon. Agentuuri ekspertide sõnul on USA armee Iraagi ja Afganistani sõjas saadud kogemused selgelt ebapiisavad, et võita vastast, kes "ületab Ameerika Ühendriikide vägesid maaväe isikkoosseisu ja sõjatehnika poolest". Riike, mis Pentagoni tõenäolise vaenlase kriteeriumitele vastavad, ei ole palju – Korea RDV, Hiina, Iraan ja Venemaa.

DARPA märgib: USA relvajõudude Achilleuse kannaks on usaldusväärsete tehnoloogiate puudumine lahingutegevuse pidamiseks tihedate kõrghoonete ja asustusega ning arenenud maa-aluse infrastruktuuriga suurlinnades. Globaalne positsioneerimissüsteem GPS, ilma milleta ei ole täna mõeldav ükski Pentagoni suurem sõjaline operatsioon, ei tööta igal pool. Sama kehtib sõjaväe raadioside kohta, mille võimalused tihedalt asustatud linnades on kõrghoonete tõttu üsna piiratud. Ja metroo tuleb vaenlase käest vallutada suisa käsikaudu — maa all töötab side palju halvemini kui maa peal, satelliitnavigatsioon on seal täiesti kättesaamatu.

Saksa õhuväelased istutasid Ämari lennubaasi tammepuu>>

"Sõjalise operatsiooni edukus sõltub usaldusväärast ja turvalisest sidest ning globaalsest positsioneerimisest kõigil tasanditel — alates USAs asuvatest juhtimiskeskustest kuni teise maailma otsas rindel olevate võitlejani," märgitakse hankepakkumise kutses, "Meie eesmärk on õppida võimalikult kiiresti ja usaldusväärselt pakkuma sõjaväelastele täpset teavet, olenemata sellest, kus nad asuvad, ja samal ajal võtma selle võimaluse vaenlaselt. Me vajame uusi süsteemispetsiifilisi kontseptsioone ja tehnoloogiaid, mis parandaksid side kättesaadavust, ulatust ja püsivust looduslike ja inimese tekitatud häirete suhtes. Teretulnud on olemasolevatel tsiviilotstarbelistel kommertstehnoloogiatel ja infrastruktuuridel põhinevad lahendused."

Jutt käib ilmselt linnades asuva tsiviilsidetaristu kasutamisest ja vaenlase liikumise jälgimisest tema oma territooriumil USA üksuste vajadusteks — näiteks mobiiltelefonide tornidest ja kohalikest globaalsetest positsioneerimissüsteemidest. DARPA rõhutab eriti, et lahingutegevuseks suurlinnades vajab Pentagon GPS-st sõltumatuid tehnoloogiaid, mis ei oleks elektronvõitlusvahendite poolt kahjustatavad ega mahasurutavad.

Luure ja vaatlus

Eraldi on välja toodud vajadus juurutada üksustes tehnoloogiaid, mis lihtsustaksid USA sõjaväelaste poolt operatiivolukorra mõistmist: "Paremus tuleviku sõjalistes konfliktides sõltub meie spetsialistide võimest kiiresti vastata küsimustele "kes, mida, kus, millal ja miks", et saada viivitamatult teavet sihtmärgi, selle liigi, relvastuse, asukoha ja liikumiskiirus kohta. See on äärmiselt oluline linnatingimustes, kus vaenlane võib seguneda tsiviilelanikkonnaga. Ameerika Ühendriigid kogusid Afganistanis ja Iraagis suure hulga luureandmeid ja analüüsisid seda juht- ja kontrollikeskustes (Command and Control centers). Täna on meil vaja uusi automatiseeritud andmete kogumise ja töötlemise tehnoloogiaid."

ATO sõjaväeõppused Venemaa piiride läheduses toimuvad korraga kahes riigis>>

DARPA on huvitatud sihtmärkide automaatsetest tuvastamise originaaltehnoloogiatest ja uutest infotöötlusalgoritmidest, et arvutada näiteks tsiviilisikutega segunenud vaenlase relvastatud sõjaväelaste hulk, avastada tihedas autodevoolus kiiresti sõjaväemaastur ja maskeeritud tulepesa elumajas. Selliste ülesannete lahendamiseks vajalikud tehnilised vahendid peaksid kiiresti jõudma USA relvajõudude allüksustesse ning võimaldama kasutada Ameerika Ühendriikide huvides kohaliku infrastruktuuri elemente, näiteks analüüsima suurlinnades laialdaselt paigaldatud valvekaamerate salvestisi. Taas rõhutatakse vajadust kohandada tsiviiltehnoloogiad armee vajadustega, et luua "odavaid vaatlusvahendeid, mida oleks kerge kohandada erinevatele vaatlustingimustele". Tõenäoliselt peetakse silmas tsiviilotstarbeliste mehitamata lennuvahendite massilist kasutamist luureks ja seireks.

Lihtsaid ja odavaid droone (UAV), mida on kerge soetada internetist või elektroonikakauplusest, kasutatakse juba ammu aktiivselt Donbassis vaenlase jälgimiseks ja suurtükiväetule juhtimiseks. Paljud sellised ühtsesse võrku ühendatud UAV-d võimaldavad jälgida terveid linnaosasid ja mõnel juhul anda massiivseid tulelööke sõjaliste sihtmärkide pihta. Ameeriklased juba katsetavad seda tehnoloogiat lahingutingimustes.

Neljapäeval teatas Venemaa kaitseministri asetäitja Aleksandr Fomin: "ISIS* terrorivõitlejate relvastatud rünnakut Venemaa Khmeimimi õhujõudude baasile Süürias kontrollisid USA sõjaväelased." 13 omavalmistatud UAV-d üritasid läbi murda pommituslennukite seisuplatsile, kuid lasti õhutõrjevahenditega alla. Fomini sõnul juhiti droone lähedal tiirutavast Ameerika luurelennukist Poseidon.

Süsteemide süsteem

DARPA dokumendis pööratakse suurt tähelepanu nn süsteemide süsteemile (System of systems) — kiirele ülemaailmsele võrgule, mis ühendab lahinguväljal kõik USA ja liitlasvägede sõjaväelased, lahingutehnika, lennukid, mehitamata lennuvahendid, satelliidid ning muud luure ja tuletoetusvahendid. Sellise supervõrgu operaator saab näiteks koheselt muuta rünnakul viibivate jõudude konfiguratsiooni ja kiiresti muuta linna tänavatel liikuvate üksuste liikumissuunda. Tavaline jalaväelane saab igal ajal juurdepääsu UAV saadud teabele ja ründedroonid jagavad omavahel sihtmärgid iseseisvalt.

DARPA rõhutab: tänu jõudude ja varustuse, sealhulgas arvukate mitmeotstarbeliste droonide tsentraalsele juhtimisele, suudavad suhteliselt väikesed üksused (kuni 200 standardrelvastusega ja piiratud tagalatoetusega) edukalt võidelda mitmekordses ülekaalus olevate vaenlase üksustega. Dokumendis nimetatakse neid SoS-ESU – (System of Systems — Enhanced small units) tugevdatud väikesed üksused. "DARPA on huvitatud sõjaväelaste ja mehitamata platvormide integreerimisest lahinguväljal. On vaja luua uuenduslik liides, mis võimaldab droonioperaatoritel korraga juhtida droone, kanda relvi ja pidada aktiivset lahingutegevust. SoS-ESU peaks suutma anda iseseisvalt lööke vaenlase küberturvasüsteemide pihta, kutsuda tuletoetust ja pidada raadielektroonilist võitlust.

"Süsteemide süsteem" peaks olema hõlpsasti konfigureeritav, nii et liitlased – alates koalitsioonipartnerite relvajõudude üksustest kuni mitteregulaarsete formeeringuteni saaksid kiiresti liituda ühtsesse võrku. Peame oma tegevuste kooskõlastamist lihtsustama, sõltumata kultuurilistest ja keelelistest erinevustest. Tervikuna räägivad DARPA juhised ajurünnakuteks sellest, et tulevastes sõdadel panustavad ameeriklased väiksematele üksustele, mis on relvastatud uusima tehnoloogiaga ja tegutsevad paljude UAV-de aktiivsel toetusel — alates luurest kuni tulelöökide andmiseni. Kas sellised üksused suudavad edukalt võidelda ka suurlinnades, kus iga maja on tulepunktiks muudetud kindlus ja ründaja tehniline paremus on sageli tähtsusetu – on alles lahtine.

147
Tagid:
armee, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega