Sõjaväeõppused Trident Juncture, arhiivifoto

NATO sõjaväeõppused Venemaa piiride läheduses toimuvad korraga kahes riigis

115
(Uuendatud 18:05 22.11.2018)
Varem sõjalises mõttes vaiksed Põhja-Euroopa ja Läänemere piirkond on Moskva sõnul muutumas Venemaa-vastaste laiaulatuslike sõjaliste operatsioonide imiteerimise katsepolügooniks.

TALLINN, 25. oktoober — Sputnik. NATO sõjalise-poliitilise blokaadi õppused algasid neljapäeval korraga kahes Venemaaga piirnevas riigis. Sõjaväeõppused Trident Juncture algasid Norras, Northern Coasts Soomes. Alliansi peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on Trident Juncture NATO suurim sõjaväeõppus külma sõja lõpust alates.

Stoltenberg: NATO ei taha Euroopasse rohkem tuumarelvi >>

Nagu Sputnik Eesti on varem teatanud, osaleb õppustel Tridenti Juncture umbes 50 000 sõjaväelast, 70 laeva ja 10 000 sõidukit, mis esindavad 31 riigi relvajõude. Kõigi 29 NATO liikmesriiki, samuti Soome ja Rootsi on õppusele saatnud oma sõjaväelased.

NATO juhid on varem teatanud kavatsusest kasutada õppustel umbes 150 lennukit. Trident Juncture käigus on kavas viia läbi umbes kakskümmend "eksperimenti". Üks nendest on NATO liikmesriikide õhujõudude õhusõidukite ühtse paigutamise ja juhtimissüsteemi rakendamine. Selleks avasid ka NATO liikmeks mitteolevad Rootsi ja Soome õppuste ajaks oma õhuruumi alliansi õhusõidukitele.

Õppused Trident Juncture lõpevad 7. novembril 2018.

Õppused Northern Shores hõlmab Soome lahte ja Läänemere põhjaosa

Samal päeval, kui Norras algab õppes Trident Juncture algavad Norras ja Soomes mereväeõppused Northern Shores. Soome kaitseministeeriumi pressiteenistuse andmetel osaleb õppustel lisaks Soomele veel 12 riiki: Saksamaa, USA, Poola, Kanada, Eesti, Leedu, Belgia, Itaalia, Taani, Rootsi, Holland ja Läti. Õppustele kaasatakse umbes 4000 sõjaväelast, 40 laeva ja mitu lennukit.

Õppused Northern Coasts toimuvad kolmes etapis. Esimene etapp toimub Turu linna lähedal, teine – Soome saarestikumerel ja Botnia lahel. Kolmandal etapil laieneb õppuste geograafia Soome lahele ja Läänemere põhjaossa. Õppused lõpevad 8. novembril.

Tuumasõja tont on tagasi >>

Rahvusvahelisi NATO liikmesriikide osalusega mereväeõppusi Northern Coasts korraldatakse alates 2007. aastast. Soome kaitseväe juhtkond usub, et sellised üritused võimaldavad Soome sõjaväelastel harjutada erinevate ülesannete täitmist nii oma territooriumil kui ka Soomes naaberpiirkondades.

Moskva: NATO õppused on suunatud Venemaa vastu

Moskva on varem Trident Juncture ettevalmistusi kommenteerides teatanud, et ei kahtle nende Venemaa-vastases suunitluses. Venemaa välisministeeriumi ametliku esindaja Maria Zahharova sõnul muutuvad sõjaliselt rahulikud Põhja-Euroopa ja Läänemere piirkonnad suuremahuliste sõjaliste operatsioonide simuleerimise katsepolügooniks, häälestades avaliku arvamuse nende ümberkujundamisele reaalse sõjategevuse piirkonnaks.

Zahharova rõhutas, et "see võimupotentsiaali demonstreerimine toimub Venemaa piiride vahetus läheduses ja on selge Venemaa-vastase suunitlusega". "Kavatsetakse täiustada kaitse-, ja mis on põhimõtteliselt tähtis, ründetegevuse oskusi," märkis diplomaat.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud Venemaa juhtkonna korduvatest kinnitustest, et Moskva ei soovi vastasseisu NATO-ga ei Läänemere piirkonnas ega kusagil mujal. Venemaa pool on samuti korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei ohusta Põhja-Atlandi liitu mittekuuluvat riiki.

Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki >>

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi sõnul teab NATO hästi, et Venemaa ei kavatse kedagi rünnata, kuid kasutab lihtsalt ettekäänet uute väeüksuste ja sõjavarustuse paigutamiseks Venemaa piiride lähedusse.

115
Tagid:
sõjaväeõppused, poliitika, õppused, Northern Coasts, Trident Juncture, NATO, Jens Stoltenberg, Norra, Soome, Venemaa
Teema:
Õppused (114)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega