Illustreeriv foto

Pool suurimate lääneriikide elanikkonnast peab meediat Venemaa suhtes ebaobjektiivseks

41
(Uuendatud 10:31 25.10.2018)
Ligikaudu pool juhtivate lääneriikide elanikest ei usu oma meediakanalite objektiivsusse Venemaa suhtes. Sellest annavad tunnistust Sputnik.Arvamused avaliku arvamuse küsitluse tulemused.

TALLINN, 23. oktoober – Sputnik. Infoagentuuri ja raadiojaama Sputnik tellimusel 9. augustist 20. augustini 2018. aastal teostatud küsitlusuuringu kohaselt arvab 53% prantslastest, 50% sakslastest, 47% brittidest ja 43% ameeriklastest, et meedia loob nende riikides Venemaast ebaobjektiivse kuvandi.

Omamaiseid meediakanaleid usaldab "vene küsimuses" ainult 25% Prantsusmaa elanikest, 33% Suurbritannia alamaist ja kummati 39% Saksamaa LV ja USA kodanikest.

Maria Zahharova rääkis, milleks loodi Sputnik>>

Huvitav, et noored prantslased ja sakslased peavad vanema põlvkonna esindajatest sagedamini meediakanalite teateid Venemaa kohta ebausaldatavaiks: Prantsusmaal arvab sedasi 58% alla 35-aastastest vastanutest vastukaaluks 51% küsitletuist vanuses 35 eluaastat ja vanemad, Saksamaal vastavalt 54% ja vastukaaluks 48%. Seevastu USA-s ja Suurbritannias räägib vanem põlvkond nooremast sagedamini Venemaad puudutavate massimeedia andmete ebaobjektiivsusest: 46% üle 35-aastastest ameeriklastest nende 34% vastu, kes pole veel sellesse ikka jõudnud, ja vastavalt 51% vanema põlvkonna brittidest 38% noorte vastu.

Puhka rahus: päev, mil suri Eesti hea ajakirjandustava>>

Kas Teie riigi ajakirjandus kajastab Venemaad objektiivselt?
© Sputnik.Arvamused
Kas Teie riigi ajakirjandus kajastab Venemaad objektiivselt?

Küsitluse viis läbi 9. augustist 20. augustini Prantsusmaa vanim avaliku arvamuse küsitlustega tegelev ettevõte IFop. Selles osales 4033 üle 18-aastast vastanut. Valim esindab sooliselt, vanuselt ja asukohapõhiselt kogu elanikkonda. Valimi maksimaalne veaprotsent andmeteks riigi ulatuses tervikuna on pluss-miinus 3,1% usaldatavuse määraga 95%.

Eestis jäävad inimesed jätkuvalt naiivseteks ja kergeusklikeks

Politoloog Jevgeni Golikovi hinnangul serveeritakse infot Venemaa kohta läbi täiesti selgelt määratletud huvide prisma. Huvide, milles on jälgitavad meie ühise minevikuga sätestatud negatiivsed hoiakud selle riigi ja tema poliitika suhtes. Teisest küljest on märgatav ka üldine poliitiline joon, mille dikteerib Eestile ja Eesti juhtkonnale NATO ja Euroopa Liidu juhtkond.

"Igasugune info on teatud määral subjektiveeritud, kuid tuleb öelda, et neis soovitustes ja neis juhistes, mida meie poliitikud väljastpoolt saavad, on liiga selgesti jälgitav kindlaksmääratud liin, mis on kaugel objektiivsusest Venemaa suhtes," on ta veendunud.

Samas on Prantsusmaal ja Saksamaal tema sõnul täiesti välja kujunenud kodanikuühiskond, see on teatud määral iseseisva mõtlemise subjekt. Seetõttu suhtuvad nende riikide elanikud oma riigi poliitikasse märksa kriitilisemalt.

Meedialahingud>>

Nad mõistavad paremini poliitiliste manipulatsioonide mehhanisme ja poliitilisi huve ning usaldavad vähemal määral seda, mida poliitilistelt tribüünidelt öeldakse.

Eestis aga jäävad inimesed oma valdavas enamuses jätkuvalt naiivseteks ja kergeusklikeks. Võtavad kergesti omaks selle vaatenurga, mida näevad ja kuulevad teleris, sotsiaalvõrgustikes ja nii edasi. Võtavad seda viimase astme absoluutse tõe pähe.

"Lühidalt öeldes, mina ka ei usu seda, mida kohalikud meediaväljaanded Venemaast kirjutavad. Kui otsekohesemalt öelda, siis ma ei käsitle eesti meediakanaleid infoallikana Venemaa kohta. Eesti meediakanalitest võib ammutada infot Eesti kohta – see on adekvaatsem," märkis eesti publitsist ja tõlkija Eino Ingerman.

Tema sõnul ei usalda ta eriti ühegi riigi meediakanaleid: "Ma arvan, et kui on vaja teavet Venemaa kohta, tuleb rohkem tugineda sellele, mis tuleb Venemaalt, ehkki sealgi tuleb seda kahjuks filtreerida ja püüda leida erinevaid allikaid, et jõuda arusaamisele, mis tegelikkusele vastab," ütles Ingerman.

Kuidas "õiged" ajakirjanikud eriteenistustel meediat kontrollida aitavad>>

Eesti järgib sama kurssi lääneriikidega ja objektiivsust seoses Venemaaga eesti meedias ei ole, leiab endine nõunik Riigikogus ja Euroopa Parlamendi teenistuja Toivo Palm. Kasutatakse nii võltsuudiseid kui ka kavalat võtet, mis seisnev selles, et rääkida "puhast tõtt", aga seejuures kaugeltki mitte kogu tõde.

"Eesti põhilistes meediakanalites infot võltsitakse, selles pole kahtlust. Meil pole isegi topelt- või kolmikstandardid, vaid n-astmes standardid. Meie Eestis muidugi lömitame vägagi lääne ees," võitis Palm.

Eesti meedias serveeritakse infot tema hinnangul tavaliselt ühekülgselt, ilma aruteludeta ja teist, peavoolust erinevat vaatenurka pakkumata. Ei maksa unustada sedagi, et nii riiklikud kui erameediakanalid täidavad kellegi tellimust ja vastavalt siis avaldavad uudiseid oma peremeeste soovide kohaselt.

Seejuures ei suuda sugugi kõik Eesti infotarbijad, nentis Toivo Palm, tõde valest eristada. Selleks tuleb ju teemast mõndagi taibata, aga paljusid Eesti elanikke näiteks välispoliitika lihtsalt ei huvita.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis ühendab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 32 keeles ning analoog- ja digiraadioringhäälingut vene, inglise ja prantsuse keeles 80 maailma linnas ja internetis. Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas informatsiooni inglise, araabia, hispaania ja hiina keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 50 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik China abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub ligi üheksa miljonini. 22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Õiend Sputnik.Arvamused projekti kohta. Rahvusvaheline avaliku arvamuse uuringu projekt käivitati jaanuaris 2015. Sputnik.Arvamused projekti raames viiakse Euroopa riikides ja USA-s regulaarselt läbi avaliku arvamuse küsitlusi aktuaalsemates sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes. Projekti partneriteks on tuntud avaliku arvamuse uuringufirmad Populus, Ifop ja Forsa.

Tutvuge teiste Sputnik.Arvamused uuringutega.

41
Tagid:
meedia, Eesti