Venemaa välisminister Sergei Lavrov

Lavrov Eestis kadunud raketist: tänu Jumalale ei saanud keegi surma

76
(Uuendatud 13:08 18.10.2018)
Arvestades erakorralisi vahejuhtumeid, nagu lennukiraketi juhuslik päästmine Eestis, tuleb taastada Venemaa-NATO dialoog, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

TALLINN, 18. oktoober — Sputnik. NATO soovimatuse tõttu viimastel aastatel Venemaaga suhelda on erakorraliste vahejuhtumite oht märkimisväärselt suurenenud, ütles Sergei Lavrov intervjuus väljaannetele RT France, Le Figaro ja Paris Match.

Samal ajal väljendas ta lootust, et Põhja-Atlandi alliansil jätkub "tervet mõistust" vältida suurt sõda.

Lavrovi sõnul on viimase kahe aasta jooksul Venemaa-NATO nõukogu liikmed kohtunud vaid kolm korda ja ühtki neist kohtumistest ei saa pidada tulemuslikuks. Venemaa Relvajõudude Kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi ja NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Curtis Scaparottil telefonikõnelustest suurenenud riskide minimeerimiseks ei piisa.

Eestlased, kui leiate USA tuumapommi, helistage numbril 112 >>

Venemaa välisminister tõi ohtlike tagajärgedeni viia võiva erakorralise vahejuhtumi näiteks juhusliku raketi väljalaskmise Eestis. "Tänu Jumalale ei saanud keegi surma. Aga kui see (rakett – toim.) poleks kukkunud mitte Eesti, vaid meie territooriumile?" küsis Lavrov.

Venemaa ministri sõnul on NATO keeldumine kontaktidest Venemaaga seletatav Washingtoni survega. Ta rõhutas, et praeguses olukorras on "rumal jääda USA seadusandjate mingite kapriiside pantvangiks".

Moskva on korduvalt teatanud, et nad ei soovi konfrontatsiooni NATOga. Varem on Sergei Lavrov öelnud, et NATO saab suurepäraselt aru, et Venemaa ei kavatse kedagi rünnata ja kasutab seda lihtsalt ettekäändena, et paigutada Venemaa piiride äärde rohkem vägesid ja sõjatehnikat.

Nagu Sputnik Eesti on juba kirjutanud, toimus 7. augustil Hispaania õhujõudude hävituslennuki Eurofighter'i õppelaenu ajal õhk-õhk raketi AMRAAM juhuslik päästmine. Vahejuhtum leidis aset Lõuna-Eestis, Otepää lähedal kell 15.44. Järgmisel päeval, 8. augustil leidsid Eesti kaitseväelased raketi oletatava kukkumiskoha Endla looduskaitsealal, kuid vaatamata põhjalikule otsingule raketti ega selle fragmente ei leitud. 17. augustil teatati aktiivsete otsingute lõpetamisest.

Eesti õhuväe ülema kolonel Riivo Valge sõnul on raketi avastamise tõenäosus väga väike. Sõjaväelased ei tea siiamaani, mis raketiga pärast selle väljatulistamist juhtus — kas see plahvatas õhus või kokkupõrkel maapinnaga, või tungis pinnasesse ja plahvatas seal. Eesti õhuväe ülem ei välistanud võimalust, et rakett võis kukkuda maapinnale plahvatamata.

Raketilöök Eesti pihta >>

Peaminister Jüri Ratas nimetas toimunut "kohutavaks vahejuhtumiks" ja väljendas veendumust, et Eesti kaitseväelased selgitavad koostöös NATO liitlastega välja kõik juhtunu asjaolud ja teevad kõik endast oleneva, et ära hoida selliste sündmuste kordumist.

76
Tagid:
rakett, poliitika, AMRAAM, Välisministeerium, NATO, Sergei Lavrov, Hispaania, Eesti, Venemaa
Teema:
Raketilöök Eesti pihta (22)