Päästjad õppustel

Päästja: eluohtlik töö nõuab paremat palka

70
(Uuendatud 21:22 30.09.2018)
Päästeala ametiühingu nõue Riigikogule tõsta nende palka Eesti keskmiseni, mis on kügunud üle tuhande allkirja, on õiglane ja põhjendatud, ütles portaalile Sputnik Eesti elukutseline päästja Sergei Larionov.

TALLINN, 27. september — Sputnik. Eesti parlamendile edastatud petitsioon nõudmisega tõsta päästjate palk 2022. aastaks Eesti keskmiseni, on alla kirjutanud suur osa päästjatest, teatas Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu juhatuse liige Sergei Larionov. Statistikaameti andmeil oli Eesti keskmine brutopalk 2018. aasta juunis 1354 eurot. 

Noortele spetsialistidele laenu ei anta

Päästjate palgatõstmise nõue on Larionovi meelest täiesti põhjendatud: "Majanduslik olukord on selline, et tolle palgaga, mida Päästeamet päästjatele maksab, ei võeta pankades laenusaamise taotlusi isegi kaalumisele." Seetõttu ei saa noored spetsialistid, kes Päästeametisse tööle tulevad, tema sõnul võtta eluasemelaenu.

"Esimesed küsimused, mis meil töötada soovivatel noortel spetsialistidel tekivad, on seotud sellega, kuidas edasi elada, sealhulgas, kas nad saavas endale korteri osta. Aga neil ei ole isegi võimalust laenu taotleda, kuna töötasu on sedavõrd madal," nentis Larionov.

Päästjate keskmine põhipalk tõuseb tuhande euroni >>

"Arvestades seda, et Päästeametil on põhjendatud nõudmised kehalise ettevalmistuse, teadmiste, hariduse osas, peavad meil töötama noored, terved, kehaliselt tugevad ja haritud inimesed. Et panna selliseid inimesi küllaltki ohtlikust tööst huvituma, peab olema vastav töötasu," ütles ametiühingu esindaja.

 

Член правления Эстонского профсоюза работников спасательных служб Сергей Ларионов
© Фото : из личного архива Сергея Ларионова
Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu juhatuse liige Sergei Larionov

Ta rõhutas, et valides ohtliku päästjatöö või mõne teise ameti vahel, eelistavad paljud samasuguse palga eest mujal töötada: "Kui jutt käib palgast, siis kaubandusvõrgus võivad inimesed saada samasugust palka, nagu see meilohtlikul tööl on."

Kaadrinappus viivb stressi ja ülekoormuseni

Larionov nentis sedagi tõika, et Eesti Päästeamet kinnitab olemasolevat kaadrimuret noorte spetsialistide ligitõmbamise osas nimet seelle tõttu, et päästjatel on madalapalgaline töö.

Päästeamet: pooled kontrollitud haridusasutustest ei vastanud tuleohutusnõuetele, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Vabatahtlikud päästjad peavad käima tervisekontrollis regulaarselt >> 

"Meile on valmis tulema küpses eas inimesed, kes kahjuks alati ei vasta mõnedele meie valikukriteeriumidele, ennekõike kehalistele. Meil on kohustuslik meditsiinikomisjon, kes kontrollib piisavalt tõsiselt päästjate terviuseseisundit," väitis ametiühingu esindaja. 

Päästeametit usaldab enamik Eesti elanikest >>

"Kõik need tegurid üheskoos viivad välja selleni, et ameti isikkoosseisul ei ole piisaval määral täiendust noorte spetsialistide hulgast. Selle tulemusena päästekomandode isikkoosseis kahaneb," ütles Sergei Larionov. Tema arvates avaldab pidev koormuse kasv negatiivset mõju töö kvaliteedile, suurendab allesjäänud töötajatel stressi ja on riskiteguriks nende tervisele.

"Päästjad tunnevad üha enam ja enam pinget, ülemäärast koormust tööülesannete täitmisel. Kui varem oli igal päästjal tulekahju kustutamisel üks ülesanne, siis nüüd on meil neid kolm-neli korraga, mida on tarvis üheaegselt täita. Sest füüsiliselt ei jätku töötajaid, kes peaksid seda tegema," lausus ta.

Larionovi arvates peab päästja keskmine palk olema vähemalt võrdne riigi keskmise palgaga või sellega seotud: "Tuhat eurot on kena palk, kuid meie eesmärk on selles, et nõuda töötasu järjepidevat tõstmist, et päästjate oleks võrdsustatud üleriigilise keskmisega."

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, et Eesti päästetöötajad püüdsid tänavu juunis sarja pikettidega juhtida Riigikogu saadikute tähelepanu sellele, et Päästeameti töötajate risk peab saama hüvitatud kasvõi riigi keskmise töötasu tasemel.

70
Tagid:
Eesti keskmine, palgamure, ülekoorumus, päästekomando, keskmine palk, tulekahju, pikett, tööjõupuudus, palk, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing, Päästeamet, Riigikogu, Sergei Larionov
Samal teemal
Soome riik tunnustas Eesti päästejuhti teeneteristiga
Tänavu hukkus tulekahjudes 21, veeõnnetustes aga 29 inimest
Päästeamet pakub maailmakoristuspäevaks välja kaheksa ideed
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega