Venemaal paigaldati mälestusmärk Arnold Merile

Venemaal paigaldati mälestusmärk Arnold Merile

146
(Uuendatud 16:58 26.09.2018)
Pihkva oblastis Mogilitsa küla lähedal avati kohalike elanike algatusel memoriaaltahvel Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri auks.

TALLINN, 26. september — Sputnik, Angelina Mandrõka. Tänavu kevadel õnnestus vene otsijatel kindlaks teha lahingupaik, kus Arnold Meri sai sakslaste eesliinisalkadega võideldes neljakordselt haavata.

Paljude aastate vältel kogus Pihkva koduloouurija Sergei Jegorov andmeid, mis kinnitanuks, et 1941. aasta juunis kaitsesid mõned Eesti territoriaalse laskurkorpuse võitlejad Arnold Meri juhtimisel Dno linna all kangelaslikult 22. korpuse staapi sakslaste eesliinisalkade eest.

Moskvas avati näitus Müncheni sobingust >>

Arnold Meri sai neljakordselt haavata, kuid ei lahkunud võitlusväljalt. Oma kangelaslikkuse eest pälvis ta Nõukogude Liidu kangelase nimetuse.

Торжественная церемония открытия памятного знака
© Фото : из личного архива Олега Константинова
Venemaal paigaldati mälestusmärk Arnold Merile

Kaks otsijat tegid kindlaks lahingu täpsed koordinaadid

Täpne lahingupaik õnnestus tuvastada alles tänavu kevadel. Vastava tahvliga graniitrahn asubDno rajoonis Mogilitsa (praeguse nimetusega Kalinovka) küla lähedal. Seda kohta peetakse lähimaks punktiks paigale, kus Arnold Meri 1941. aastal oma kangelasteo sooritas.

"Lahingupaik ise on külastamiseks raskesti ligipääsetav, kuna maastik on seal soine. Aga seal leidub veel, mille kallal otsijatel tööd teha," ütles Jegorov intervjuus portaalile Sputnik Eesti.

Возложение венков на церемонии открытия памятного знака
© Фото : из личного архива Олега Константинова
Venemaal paigaldati mälestusmärk Arnold Merile

Ekspeditsioon Arnold Meri lahingupaika toimus autonoomse mittetulundusühingi Kubermangu Autodessant raames ajalehe "Kurjer. Pskov-Velikije Luki" peatoimetaja Oleg Konstantinovi juhtimisel.

Торжественная церемония открытия памятного знака
© Фото : из личного архива Олега Константинова
Venemaal paigaldati mälestusmärk Arnold Merile

Sergei Jegorov märkis, et kui ei oleks olnud presidendi stipendiumifondi Starorusski Trakt raares tegutsevat Kubermangu Autodessanti, siis ei olekski seda paika üles leitud. Tema sõnul olid ümbruskonna uurimisse kaasatud Pihkva oblasti Lahingukuulsuskeskuse otsijad Konstantin Bujevitš ja Vadim Aleksejev. Just nemad suutsidki lahingupaiga täpsed koordinaadid kindlaks määrata.

Mälestusmärk avati Pihkva oblastivalitsuse rahalisel toetusel. Pidulikust avatseremooniast võtsid osa oblasti ja rajooni valitsusorganid, sõjaveteranid ning ka kohalikud elanikud. Mälestustahvlil oleva teksti autoriteks on Oleg Konstantinov, Sergei Jegorov ja Nikolai Gruzdov (oblasti sõja-, töö-, relvajõudude ja õiguskaitseorganite veretanide nõukogu esimees).

Памятный знак в честь Арнольда Мери
© Фото : из личного архива Олега Константинова
Venemaal paigaldati mälestusmärk Arnold Merile

Nõukogude Liidu kangelane

Arnold Meri oli esimene eestlane, kes sai Nõukogude Liidu kangelaseks. 2007. aasta augustis algatas Eesti prokuratuur tema vastu kriminaalasja süüdistusega osaluses ja korraldustöös Hiiumaa elanike Siberisse küüditamises 1949. aasta märtsis.

Арнольд Мери, 1943 год
© Фото : из личного архива Анастасии Мяльсон
Arnold Meri, 1943. a.

Prokuratuuri ametliku versiooni kohaselt vastutas Meri isiklikult saare 251 elaniku küüditamise eest ja võttis aktiivselt osa aktsiooni korraldamisest. Arnold Meri ise eitas kõiki süüdistusi. Tema advokaadid rõhusid sellele, et tegelikult polnud olemas ühtegi tõendit nende kaitsealuse süü kohta.

Герой Советского Союза Арнольд Мери
© Sputnik / Алексей Смульский
Nõukogude Liidu kangelane Arnold Meri

Venemaa Föderatsiooni välisministeerium avaldas protesti seoses Meri üle peetud kohtuprotsessiga, nimetades seda räpaseks farsiks. Kuu aega pärast tema surma, 2009. aasta aprilli lõpul lõpetas Pärnu Maakohus kriminaalasja Meri suhtes. 2009. aastal autasustati Arnold Merit Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi korraldusel postuumselt Austuse ordeniga.

146
Tagid:
memoriaaltahvel, lahingupaik, kangelane, mälestusmärk, ajalugu, Teine maailmasõda, NSV Liit, Sergei Jegorov, Arnold Meri, Mogilitsa, Pihkva oblast, Venemaa
Teema:
Arnold Meri 100. sünniaastapäev (10)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega