ÜRO peaassamblee istung, illustreeriv foto

Peaminister ja välisminister osalevad ÜRO peaassamblee avanädalal

20
(Uuendatud 10:13 23.09.2018)
Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Sven Mikser suunduvad pühapäeval New Yorki, et osaleda koos teiste maailma riigi- ja valitsusjuhtide, ministrite ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega ÜRO peaassamblee 73. istungjärgu avanädala sündmustel.

TALLINN, 23. september — Sputnik. Peaminister Ratas kohtub New Yorki jõudes esmalt Eesti Majas kohaliku Eesti kogukonnaga. Ratase sõnul soovib ta eriti Eesti 100. sünnipäeva aastal leida väliskülastuste käigus alati aega vestlusteks kohalike eestlastega, edastab valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Minu meelest on imetlusväärne, kuidas väliseestlased hoiavad sidet Eestiga, meie keele ja kultuuriga ning tunnevad alati elavat huvi Eesti ühiskonna käekäigu ja arengu vastu," märkis Ratas.

Krimmis hinnati Eesti poliitiku soovi sealset kogukonda aidata >>

Homme, 24. septembril osaleb peaminister Nelson Mandela 100. sünniaastapäevale pühendatud rahutippkohtumisel.

Enam kui 140 riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajad kinnitavad pühendumust Mandela pärandi säilitamisele ning lubavad seista maailmas rahu ja selle hoidmise, konfliktide ennetamise ja lahendamise ning inimõiguste vankumatu kaitsmise eest.

Lisaks kohtub Ratas Gruusia uue peaministri Mamuka Bakhtadze, Kiribati president Taneti Maamau ning Alžeeria välisminister Abdelkader Messaheliga.

Peaminister Ratas on tagasi Eestis teisipäeval, 25. septembril, et osaleda paavst Franciscuse missal Vabaduse väljakul ning saata seejärel kirikupea Tallinna lennujaamast Rooma poole teele.

Välisministri kohtumised

Välisminister Sven Mikseril on ÜRO peaassambleel kavas kohtuda erinevate riikide välisministritega, osaleda nädala jooksul toimuvatel üritustel ning tutvustada Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.

Esmaspäeval, 24. septembril osaleb välisminister kõrgetasemelisel säästva arengu 2030. aasta tegevuskava ja selle rahastamise kohtumisel, kus riigid arutavad, kuidas koostöös erasektoriga panustada kestliku arengu eesmärkide saavutamisesse.

"Sülitame Afganistani demokraatiale" — Trump šokeerib Ameerikat >>

Seejärel võtab Mikser osa Euroopa Liidu välisministrite kohtumisest, kus laual on Liibüa ja Süüria küsimused. Arutelul osalevad ka ÜRO eriesindajad nendes piirkondades.

Esmaspäev lõppeb traditsioonilise USA presidendi vastuvõtuga.

Teisipäeval, 25. septembril osaleb välisminister ÜRO rahuvalveoperatsioonide reformimise arutelul, mille eesmärk on muuta rahuvalve ajakohasemaks.

Teisipäeva õhtul on välisminister Mikser oodatud transatlantilisele kohtumisele, et arutada Süüria, Iraani, Hiina ja Põhja-Korea küsimusi, Venemaa-Ukraina sõda ning energia ja kaubandus teemasid.

Lisaks on nädala jooksul välisministril mitmeid kohtumisi kolleegide ja esindajatega teistest riikidest ning organisatsioonidest.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee ehk ÜRO Peaassamblee on üks kuuest peamisest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutusest ja ainuke ÜRO asutus, kus kõigil liikmesriikidel on võrdne esindatus. Liikmesriikide hulgas ei ole Taiwani, Palestiina Rahvuslikku Omavalitsust ega Põhja-Küprose Türgi Vabariiki. Püha Tool ja Palestiina on ÜRO-s alalise vaatleja staatuses.

Ajakirjanduses avaldati ÜRO Süüria salaprotokolli tekst >>

Peaassamblee volitusteks on teostada järelevalvet ÜRO eelarve üle, nimetada ametisse Julgeolekunõukogu mittealalised liikmed, võtta vastu aruandeid ÜRO teistelt osakondadelt ja esitada ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vormis soovitusi. Peaassamblee on moodustanud ka arvukalt allasutusi.

Eesti diplomaat valiti ÜRO Peaassamblee 1. komitee juhtorganisse
© Фото : United Nations/John Gillespie

ÜRO Peaassamblee kohtub Peaassamblee presidendi või peasekretäri eesistumisel korrapärastel iga-aastastel istungjärkudel, mille põhiosa kestab septembrist kuni detsembrini ja jätkub jaanuaris, kuni kõigi küsimustega on tegeldud (mis võib sageli kesta kuni järgmise istungjärgu alguseni).

Peaassamblee võib koguneda ka eriistungitele või erakorralistele istungjärkudele. ÜRO Peaassamblee koosseis, funktsioonid, volitused, hääletamine ja tegevuskord on sätestatud ÜRO põhikirja IV peatükis.

Olulistes küsimustes — rahu ja julgeoleku alased soovitused, eelarvelised küsimused ja valimised, liikmete vastuvõtt, liikmelisuse ajutine peatamine või liikmete väljaheitmine — on hääletamisel otsuse vastuvõtmiseks vajalik istungil osalevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikuline häälteenamus. Ülejäänud küsimustes võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega. (Allikas: Vikipeedia)

20
Tagid:
rahu, inimõigused, väliseestlased, ÜRO Peaassamblee, ÜRO, Välisministeerium, Nelson Mandela, Sven Mikser, Donald Trump, New York, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega