Euraasia naiste foorum Peterburis

Eesti naised arutavad Peterburis soolise võrdõiguslikkuse probleeme

29
(Uuendatud 12:06 20.09.2018)
Sellest, milliseid eesmärke järgib Euraasia naiste foorum ja millistes valdkondades naistel Eestis probleeme esineb, andis portaalile Sputnik Eesti teada üks üritusest osavõtja, Eesti parlamendisaadik Olga Ivanova.

TALLINN, 20. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Euraasia naiste foorumi põhiline tegevuskava saab teoks 2018. aasta 20. ja 21. septembril Peterburi ajaloolise kesklinna suurtes kongressipaikades (Tauria palees ja Parlamendikeskuses).

Esimene Euraasia naiste foorum leidis aset 2015. aastal. Korralduskomisjoni esimehe (Venemaa Föderatsiooninõukogu nõukoja esimehe) Valentina Matvijenko hinnangul on naiste osakaal ülemaailmse päevakorra suhtes väga oluline. Ja kuigi täieliku soolise võrdõiguslikkuse kehtestamiseks on rahvusriikide ja rahvusvahelise üldsuse poolt paljugi ära tehtud, on probleemi äralahendamisest veel vara rääkida.

Valentina Matvijenko: vastusanktsioonid kui bumerang — käegakatsutavad ja tõhusad >>

"Naiste õiguste rikkumine, nende diskrimineerimine mitmesugustes valdkondades, seksismiilmingud, peresisene vägivald, soolise iseloomuga barjäärid äritegevuses, karjääriredel tervikuna – kõigel sellel on oma koht maailmas. Sealhulgas riikides, mis pretendeerivad demokraatia, progressi, inimõiguste järgimise etaloni rollile," vahendab Valentina Matvijenko sõnu Euraasia foorumi ametlik veebileht.

Валентина Матвиенко на Втором Евразийском Женском Форуме
© Фото : Евразийское женское сообщество
Valentina Matvijenko Euraasia naiste foorumil

Eesti poliitik Olga Ivanova teatas portaalile Sputnik Eesti, et ta osales ka mullusel üritusel. Ning see jättis Ivanovale kustumatu mulje – esimesele Euraasia naiste foorumile saabusid naised kogu maailmast, nende hulgas oli poliitikuid, ühiskonna- ja kultuuritegelasi. Edukad foorumiosalised täiesti erinevatelt elualadelt kõnelesid oma muredest ja saavutustest ja ka vajakajäämistest meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse vallas oma koduriikides. Ja see oli Ivanova sõnul tõepoolest ülihea võimalus kogemusi jagada ja midagi uut teada saada.

Ольга Иванова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti poliitik Olga Ivanova

"Seetõttu võtsin rõõmuga vastu kutse teisele Euraasia naiste foorumine. Sellel püstitatakse sääraseid küsimusi nagu naiste roll ja võrdõiguslikkus kaasaegses ühiskonnas. Kui me kõneleme eestist, siis see on üks asi, aga näiteks Aafrika riikidest rääkides on see hoopis midagi muud. Suurepärane, et leidub niisugune platvorm, kuhu kogunevad täiesti erinevate riikide esindajad," ütles Olga Ivanova.

On ameteid, kus naised teenivad rohkem kui mehed >>

Ta lisas, et teiseks Eesti-poolseks osavõtjaks on Tallinna vene keele kooli direktor Inga Mangus. Kutsutud sai ka veel üks Riigikogu saadik – Oudekki Loone, kuid hõivatuse tõttu ei saanud ta foorumist osa võtta.

Soolise võrdõiguslikkuse probleeme leidub ka Eestis

Eestis on Olga Ivanova hinnangul väga vähe naisi esindatud näiteks Riigikogu liikmete seas.

"Naisi võiks Eesti parlamendis olla palju rohkem. Ja kui me räägime juhtivatest ametikohtadest, kohalikest omavalitsustest, siis seal on olukord sama. Tõsi, naisametnikke on küllaltki palju. Aga valitavad ametikohad… Kas ei ole naised siin piisavalt aktiivsed või pole valija piisavalt agar, et naisi toetada. Eestis on säilinud meeste ja naiste palgataseme probleem. Nii et foorumil tõstatatud mureküsimused on aktuaalsed ka Eesti jaoks," nentis Olga Ivanova.

Möödunud aastal tehti Ivanova poolt ettepanek ettekandega esineda, kuid sõnavõtjaid oli nii palju, et Eesti osavõtja ei jõudnudki enda oma kõnet ette kanda, kuna pidi juba ära lendama.

Tänavu on ülesehitust pisut muudetud, toimuvad temaatilised sessioonid, kus saab kindlasti oma arvamuse välja öelda ja arutlustes osaleda.

Paljutki saab arutada ka eravestlustes väljaspool ametlikku eeskava. Nii õnnestus Olga Ivanoval eelmisel konverentsil kõnelda ühe Venemaa rahvasaadikuga, kes sai üllatusega teada, et Eestis on olemas eraldi ametikoht selleks, et kontrollida kõigi rahvusvähemuste õiguste ja võrdõiguslikkuse järgimist tervikuna. Ja et on ka õiguskantsler, kelle kohustuste hulka kuuluvad vastused igasugustele diskrimineerimisega seotud küsimustele.

Sooline palgalõhe oli mullu 20,9 protsenti >>

Varem on Sputnik Eesti osundusega Statistikaametile teatanud, et naised teenivad eestis keskmiselt 20,9% vähem kui mehed.

29
Tagid:
sooline, mehed, naised, Euraasia naiste foorum, Valentina Matvijenko, Olga Ivanova, Euraasia, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega