MH17 katastroof Ukrainas

Euroopa Liit reageeris Venemaa andmetele MH17 allatulistamise kohta

104
(Uuendatud 19:37 18.09.2018)
EL vastas Venemaa kaitseministeeriumi avaldatud dokumentidele lennureisi MH17 sooritanud lennuki allatulistamise kohta, öeldes, et nad usaldavad täielikult rahvusvahelise uurimisrühma tööd ja selle uurimise tulemusi.

TALLINN, 18. september — Sputnik. Venemaa kaitseministeerium avaldas esmaspäeval RIA "Rossija Segodnja" briifingul "täiesti salajased" andmed reisilennukit tabanud raketi kohta. Ministeeriumi sõnul saadeti MH17 tabanud rakett, mille number on tänaseks kindlaks tehtud, 1986. aastal tollases Ukraina NSV-s paiknevale sõjaväeosale ja pärast Ukrainasse saatmist seda raketti Venemaale enam tagasi ei toodud, edastab RIA Novosti.

Venemaa kaitseministeerium tõestas: lennu MH17 tulistasid alla Ukraina relvajõud >>

Nimetatud väeosa, millest hiljem sai Ukraina relvajõudude õhutõrje-raketipolk, osales Donetski ja Luganski oblastis läbi viidud terroritõrjeoparatsioonis ja tema relvastuses oli ka õhutõrje raketisüsteem "Buk", mis tabas lennureisi MH17 sooritanud Boeingit.

Venemaa kutsus rahvusvahelist uurimisrühma üles nõudma Ukrainalt välja kogu raketi kohta käiv dokumentatsioon.

Venemaa peaprokuratuuri esindaja Aleksandr Kurennoi teatel anti uus materjal üle Hollandi poolele. Venemaa Föderatsiooni Uurimiskomitee teatas oma valmisolekust jätkata koostööd Hollandiga Malaisia Boeing'i sooritatud lennu MH17 hukkumise asjaolude uurimiseks ja tragöödiaga seotud isikute kindlakstegemiseks.

MH17 katastroof Ukrainas >>

"Euroopa Liit usaldab täielikult ühise uurimisrühma (JIT) tööd ning sõltumatu, professionaalse ja erapooletu uurimise tulemusi," ütles agentuurile RIA Novosti ühe EL struktuuri ametnik. Ta viitas muuhulgas rahvusvahelise uurimisrühma maikuus avalikustatud tulemustele, mille järgi raketiseadeldis "Buk", millest tulistati reisi MH17 sooritanud lennukit, "kuulus kahtlemata Venemaa relvajõududele".

"Uurimisrühm andis selgelt mõista, et uurib põhjalikult Venemaa esitatud materjale, nii nagu ta on toiminud kogu laekuva teabega, niipea kui Venemaa esitab asjakohased dokumendid uurimisrühma käsutusse, vastavalt mais 2018 esitatud järelepärimisele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2166," ütles allikas.

Malaisia lennuettevõttele kuulunud Boeing 777, mis lendas Amsterdamist Kuala Lumpurisse, kukkus 17. juulil 2014 Donetski lähedal alla. Kõik lennuki pardal olnud 298 inimest hukkusid. Kiiev süüdistas katastroofis separatistlikke relvaüksusi, kes vastasid, et neil ei ole vahendeid, mis võimaldaksid alla tulistada sellisel kõrgusel lendavaid lennukeid.

Hiljem esitas rahvusvahelise uurimisrühm oma uurimise vahetulemused. Uurimine väidab, et Boeing tulistati alla õhutõrje raketikompleksiga "Buk", mis kuulus Venemaa relvajõudude Kurskis paiknevale 53. õhutõrje raketibrigaadile. Uurijad ei osanud vastata, millal ja millisesse kohtusse uurimise tulemused edastatakse.

Venemaa välisministeerium teatas, et uurimisgrupi süüdistused Venemaa seotuses Malaisia Boeingu allatulistamisega on põhjendamatud ja kahetsusväärsed, uurimine on erapoolik ja ühepoolne.

Hiljem märkis Venemaa president Vladimir Putin, et Venemaal ei lubata uurida Donetski oblasti kohal toimunud lennuõnnetust ja Moskva saab alles siis tunnistada juurdluse tulemusi, kui ta on selle uurimise täieõiguslik osaline.

Kohtuprotsess MH17 katastroofi asjus leiab aset Hollandis >>

Kõik raketid, mille mootorit Ida-Ukrainas Malaisia Boeingi allatulistamist uuriv Hollandi uurimisrühm demonstreeris, utiliseeriti 2011. aastal, teatas Venemaa kaitseministeerium.

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov on korduvalt öelnud, et Venemaa ei nõustu kategooriliselt süüdistustega seotuses Malaisia Boeingu allatulistamisega.

104
Tagid:
allatulistamine, lennuõnnetus, lennukatastroof, Buk, JIT, Boeing 777, MH17, EL, Kuala Lumpur, Amsterdam, Malaisia, Holland, Ukraina, Venemaa
Teema:
MH17 katastroof (29)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega