Водитель автобуса. Иллюстративное фото.

Pea veerand maailma autojuhtidest ei näe piisavalt hästi

35
(Uuendatud 15:54 17.09.2018)
Suurbritannias läbi viidud uuringu põhjal ei näe 23 protsenti maailma autojuhtidest piisavalt hästi ja seetõttu suureneb õnnetuse risk liikluses neli korda, sest sõidukijuhid ei kanna prille või kontaktläätsi.

TALLINN, 17. september — Sputnik. Suurbritannias läbi viidud uuringu kohaselt eiratakse prillide kandimist autoroolis kõige enam lühikeste sõitude puhul: peaaegu üks kümnest autojuhist ei ole kandud endale mõeldud prille või läätsesid, kui on oma lapsi kooli viinud või sealt toonud, 25% sõidukijuhtidest sõidavad nägemishäiretega lühikesi sõite ning ca 15% istuvad autorooli ka pikemate vahemaade läbimiseks, edastas Pealinn.

Liikluses hukkus üle poolesaja inimese >>

Eestis kontrollitakse sõidukijuhtide silmanägemist tervisetõendit väljastades kord kümne aasta tagant, kuigi optometristide ja perearstide hinnangul võib silmanägemine muutuda juba kuue kuu kuni aasta jooksul.

PPA tühistab üle kahesaja kiiruskaamera trahvi, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Hea silmanägemine on turvalise sõitmise üheks põhitingimuseks, sest vähemalt 90% sõidukijuhi infost on visuaalne. Kuid kahjuks juhivad tõenäoliselt ka Eestis sajad kui mitte tuhanded sõidukijuhid sõidukeid ettenähtud prillide-läätsedeta või ei ole teadlikud, et nägemine saaks ja peaks prillide abil selgem olema," selgitas Instrumentariumi optometrist Merle Väljari, kes nentis, et igas Eesti optikakaupluses kontrollitakse igapäevaselt keskmiselt 10-20 inimese silmanägemist ning enamik kontrolli jõudvatest inimestest vajavad uusi prille.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 88, ei tohi B-kategooria sõiduõigust omaval juhil korrektsiooniga (vajaduse korral korrigeerivate läätsedega) nägemisteravus mõlema silmaga koos nägemisel olla väiksem kui 0,5; horisontaalne vaateväli ei tohi olla alla 120 kraadi. Hämaras nägemine ja adaptatsioon pimestamise suhtes peavad olema normaalsed.

Samas professionaalsetel autojuhtidel, näiteks taksojuhtidel ei tohi kummagi silma korrigeerimata nägemisteravus olla alla 0,05 ja korrigeeritud nägemisteravus peab olema vähemalt 0,8 paremini nägeva silmaga ja vähemalt 0,1 halvemini nägeva silmaga. Hämaras nägemine ja adaptatsioonivõime pimestamise suhtes peavad olema normaalsed.

Optometristi sõnul on nägemisteravuse tingimused igati pädevad. Keerulisem on olukord hämaras nägemise ja pimestamisel adaptsioonivõime hindamisega, sest "normaalne" on väga suhteline.

Kiiev-Tallinn liinibuss sõitis Valgevenes kraavi >>

"Pimestamisel on adaptsioonivõimet keeruline mõõta – selle muutuseid hinnata, kui hästi ja kaugele pimedas nähakse ja kui kiiresti taastub pimedates oludes nägemine, kui silmi on valgusvooga pimestatud. Erinevad uuringud on kinnitanud, et liiklusõnnetusi ei põhjusta niivõrd ainult halb nägemisteravus, vaid just kontrastitundlikkuse ja adaptsioonivõime langus," rõhutas Väljari, lisades, et hämarates oludes tumeda kogu eristamine või pimedas sõitmisel vastutuleva sõiduki tulede möödumise järgselt on keeruline objekte eristada, mis omakorda toob kaasa reageerimisvõime languse.

"Halb silmanägemine võib võrduda tegelikult justkui joobes seisundiga, mil inimese nägemine on samamoodi häiritud," selgitas optometrist.

Väljari sõnul võib kontrastitundlikkus langeda eriti vanemas eas ehk keskealised ja vanemad sõidukijuhid peaksid eriti kriitiliselt enda nägemist hindama ja selle muutustele reageerima.

Optometrist rõhutas, et ei piisa vaid kord kümne aasta järel juhilubade tarvis tervisetõendit uuendades silmade kontrollist, sest nii kaugele kui lähedale nägemine või ka kontrastitundlikkus võib muutuda juba kuue kuu kuni aasta jooksul.

Aasta esimese kaheksa kuu jooksul on juhtunud kokku 1028 liiklusõnnetust, milles said kannatada 1277 inimest, hukkunud on 56 inimest, kellest 14 ei kasutanud turvavarustust, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

35
Tagid:
optometrist, prillid, uuring, autojuht, nägemine, tervis, Instrumentarium, Merle Väljari, maailm, Suurbritannia, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega