Robot Oskar ei ole tapjarobot

Euroopa Parlament kuulutab sõja tapjarobotitele

47
(Uuendatud 08:02 15.09.2018)
Euroopa Liit kutsub maailma üldsust üles loobuma autonoomsete lahingusüsteemidena tapjarobotite väljatöötamisest, soovitades jätta ainult inimesele õigus teisi inimesi tappa.

TALLINN, 14. september — Sputnik, Aleksei Toom. Tapjarobotid, nende väljatöötamine ja kasutamine Euroopa Liidu territooriumil keelustatakse. Euroopa Parlament võttis 12. septembril vastu resolutsiooni, mis kutsub rahvusvahelist üldsust üles loobuma sellise autonoomse relvastuse loomisest, mis suudab ilma inimese osavõtuta langetada otsuse inimeste tapmiseks.

"Ma tean, et see võib paista õige kauge tuleviku või ülepea ulmelise küsimuse arutamisena," ütles EL-i kõrge esindaja, Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini Euroopa Parlamendi saadikute ees esinedes. "Kinnitan teile, see ei ole nii."

Juhtum Davosis: Ukraina korruptsioon murdis tehisaju oimetuks>>

Teatavasti tegelevad USA, Venemaa, Hiina, Iisrael, Lõuna-Korea ja Suurbritannia aktiivselt autonoomselt toimivate lahingusüsteemide, sealhulgas rakettide ja droonide loomise kallal, mis on juhitavad kognitiivsete võimetega tehisintellekti poolt ja suutelised endale iseseisvalt sihtmärki valima ning langetama otsuse selle hävitamiseks.

"Me astume maailma, kus droon võib tule avada ja tappa, vajamata inimest päästikule vajutamiseks. Tehisintellekt võib langetada otsuseid elu ja surma üle ilma inimese osaluse ja kontrollita," ütles Mogherini, rõhutades, et jutt ei käi teaduslik-tehnilise progressi piiramisest või tagasihoidmisest, vaid kontrollist teadlaste ja inseneride saavutuste sõjalise rakendamise üle.

Ainult inimesel on õigus inimest tappa

Pärast Teist maailmasõda seisid paljud teadlased tuumarelva keelustamise eest, mille loomisest nad ise olid osa võtnud, meenutas Mogherini parlamendisaadikutele. Praegu toimub umbes seesama, lausus ta, teadlased hoiatavad meid autonoomsete süsteemide ja tehisintellekti loomise ja täiustamise eest ning mõned teadurid keelduvad sõjaliste projektide kallal töötamast.

Mogherini teatas saadikutele, et septembri algul said ÜRO ekspertgruppides ette valmistatud kontrollipõhimõtted väikeste automaatsete lahingusüsteemide loomise osas. Euroopa eksperdid on veendunud, et kõik relvaliigid peavad kogu nende kasutamise vältel jääma inimese kontrolli alla. Teisisõnu, tehisintellektil ei tohi olla võimalust langetada otsust inimese tulistamiseks ilma teise inimese loata.

Jaapanis loodi robot lastele>>

Euroopa Parlament, nagu portaal Sputnik Eesti eelnevalt on teatanud, ei pöördu robotmõrtsukate teema juurde sugugi esimest korda, tema vaatenurk on läbi teinud muutusi, kuid kartused teaduslik-tehnilist progressi takistada pole seniajani lasknud lõplikku otsust vastu võtta.

Vastuvõetud resolutsioonil ei ole siduvat jõudu dokumendi kohustuslikuks täitmiseks, kuid see määratleb põhisuuna sõjalise mõtte sellesuunalisele arengule hinnangu andmiseks.

Niipalju kui teada, töötatakse ka Eestis välja kaitseotstarbelisi robotiseeritud süsteeme, kuid senimaani pole alust arvata, et need võiksid olla varustatud arvutiprogrammidega, mis on suutelised iseseisvalt otsuseid langetama.

Robotid on esmakordselt Tallinna Merepäevadel
© Sputnik / Андрей Петров, Вадим Анцупов

Sõnake robotmõrtsukate kaitseks

Kommentaarina võib märkida, et esmapilgul paistab küpseva probleemi niisugune lahendus õige ja ettenägelikuna. Kuid tasub meelde tuletada, et veel kordagi ei ole selle inimkonna ajaloos mitte ükski võitlusrobot või "arukas arvuti" inimeselt elu võtnud. Seevastu inimesed ise hävitavad üksteist päevast päeva muljetavaldaval hulgal nii kaugema kui lähema vahemaa pealt, nii ühekaupa kui massiliselt, nii merkantiilsetel kui religioossetel kaalutlustel ning tuleb ette, et ka lõbu pärast. Sellest aspektist aga ei näe kavatsus keelata robotitel langetada otsus inimese pihta tema hävitamiseks tulistada, jättes seega vaid inimestele endile õiguse teistelt inimestelt elu võtta, enam kuigi veenev välja.

Tartu Ülikool võttis vastu esimese robottudengi>>

On kaheldav, et tehisintellekt, täites näiteks helikopteri pardalaskuri funktsioone, tulistaks surnuks inimrühma Bagdadi tänaval, kuna talle "näis", et ühel neist on käes mingi relvataoline ese ning käsuandjale näis, et sellest piisab andmaks korraldus tuli avada. Ja kindlasti ei kiidaks ta siis seda kommenteerides, kui naljakalt need "terroristid" laiali pagevad ega hakkaks juba surmavalt haavatud ohvrit maha nottima.

"Terroristideks" osutusid kunagi 2017. aasta 12. juulil muuhulgas Reutersi ajakirjanikud, aga tolle pardalaskuri "mängust", kes 12 inimest, sealhulgas kaks last maha tappis, saadi teada ainult tänu Wikileaksi jõupingutustele, tänu salajase videosalvestuse avaldamisele. Võib tuua kümneid, sadu näiteid sarnastest juhtumitest, kus süütuid inimesi on "eksikombel" tapetud. Kas "arukas robot" oleks lasknud niisugust valearvestust teha?

47
Tagid:
Euroopa Komisjon, tapjarobot, robot, Federica Mogherini, Eesti
Teema:
Droon (39)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega