Moskva eksperdid

Rahvusvahelised organisatsioonid ei taha neonatsismiga võidelda

93
(Uuendatud 12:10 09.09.2018)
Sellest, kuidas neonatsimeeleolud ja muud ksenofoobiailmingud Euroopas levivad ja miks USA, EL ja Iisrael neonatsismi ilmingutest Eestis vaikivad, rääkisid Tallinnale rahvusvahelise ohvrite fašismi mälestuspäeva eelõhtul Moskva eksperdid.

TALLINN, 8. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Enamiku Saksamaa natsismist kunagi mõjutatud riikide vaikimine Balti riikide neonatside tegevusest on nende ekspertide arvates tingitust mitte ideoloogiast, vaid poliitikast. Neonatsismi ilminguid Eestis arutati

Reedel, 7. septembril toimunud RIA "Rossija Segodnja" pressikeskuse ümarlaual, kuhu toimus ka otselülitus Tallinnast. Venemaa eksperdid esitasid ELi riikides toimuva rahvustevahelise vihkamise andmeid sisaldava ettekande ksenofoobiast ja radikaliseerumisest kaasaegse Euroopa riikides.

Üks ettekande autoritest, Valeri Engel juhtis tähelepanu, et 1930. aastate alguses aitas natsid Saksamaal võimule mitte ainult majanduslik olukord, vaid suur vihkamine. Ja olukord praeguses Euroopas sarnaneb väga olukorrale Kolmanda Reichi ajal — ka siis kaasnes sallimatusega poliitilise eliidi ja paremradikaalide järk-järguline ühinemine.

Kes on mr Trump ja mis me temaga siis nüüd teeme>>

Enamikes Euroopa riikides on täheldatav üsna kurb suundumus — kasvavad mitmesugused sallimatuse ilmingud: romade-, islamistide-, migratsioonivastased meeleolud, antisemitism. Seejuures ei pruugi ksenofoobia ollagi foobia objekt — näiteks Poolas on registreeritud kõigest umbes 1000 juuti, kuid sellele rahvusele suunatud sallimatus on tohutu. Paljudes riikides on vihakuritegude arv viimastel aastatel oluliselt suurenenud.

Integratsioonist assimilatsioonini

Peale Valgevene, Venemaa ja võib-olla ka Šveitsi, ütles Engel, toetavad kõik Euroopa riigid mitte integratsiooni vaid assimilatsiooni mudelit, millesse statistika kohaselt 27-28% elanikkonnast suhtub vaenulikult. Assimilatsioon hõlmab muuhulgas diskrimineerimist keele alusel ja rahvusvähemuse keeles koolihariduse keelustamist. Võimud manipuleerivad hõlpsalt avaliku arvamusega ja valitsevad parteid suunduvad paremale — ksenofoobiat ei summuta, vaid selle kasvu soodustatakse.

Tuleb välja, et see ongi "ksenofoobia hooratas" — valitsus rakendab valesti integratsiooni, muutes selle diskrimineerimiseks, seda kasutavad ära parempoolsed radikaalid, kes ksenofoobiat levitavad, see omakorda mõjutab valijaskonda, kes valib paremradikaalseid parteisid, mis tuginevad paremradikaalsetele meeleoludele ja toob paremradikaalid võimule.

Ja uus valitsus teeb veelgi rohkem vigu. Tekib suur hulk probleeme: vähemuste diskrimineerimise legaliseerimine, demokraatlike väärtuste devalveerumine ja valijaskonna edasine radikaliseerumine. Seejuures isegi kõikjal deklareeritav karm suhtumine paremradikaalidesse tegelikult ei realiseeru. Nii kuulub Ukraina Engeli arvates nende riikide hulka, kus toimub natsismi ülistamine riiklikul tasandil — näiteks Ukraina SS-diviisi "Galicia" loetakse vabadusvõitlejateks.

© Sputnik
Кahvusvahelise ohvrite fašismi mälestuspäeva eelõhtul rääkisid Moskva eksperdid.

Balti riikides on hingata mõnevõrra kergem

Balti riikide neonatside pooldajate kokkutulekutel käiakse plakatitega, kus on maha kriipsutatud mitte ainult sirp ja vasar, vaid ka haakrist. Valitsuse liikmed, kes julgevad osaleda näiteks Waffen SS rongkäigus Riias (kus on mitukümmend veterani ja tuhandeid palju nooremaid inimesi), on sunnitud tagasi astuma. Engel usub, et Eestis pole olukord nii kriitiline. Näiteks Sinimäe kokkutulek on eraalgatuslik üritus, kuhu on sissepääs ainult kutsetega. "Kui ma töötasin organisatsioonis "Natsismita maailm", püüdsid meie Eesti kolleegid sinna pääseda, kuid seal on osalejate nimekirjad ja kolleege sinna ei lastud. Ukrainas aga on kõik vastupidi, seal toetab selliseid üritusi riik."

Hukkamõist poliitilistes huvides

Paljud demokraatlikud riigid vaatavad Moskva stuudio külaliste arvates sellistele nähtustele läbi sõrmede ja rahvusvahelised organisatsioonidel ei ole mitte ainult mehhanisme neonatsismi ilmingute vastu võitlemiseks, vaid ka sellekohast soovi.

"Tahaksin küsida Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kohtumisel: "Milleks teid vaja on?" kui Euroopa on täielikult radikaliseerunud ja selle hukkamõistu pole," ütles Engel. Need ilmingud hõlmavad nii terrorirünnakuid kui ka erinevaid ksenofoobiailminguid, mille hulka kuuluvad ka neonatsimeeleolud. Nende tase, nagu Sputnik Eesti kirjutas, on viimase aasta jooksul Eestis kasvanud.

Vastates Sputnik Eesti pressikeskusest tulnud küsimusele, miks rahvusvaheline üldsus ei mõista neonatside tegevust hukka, ütles Valeri Engel, et kui maailm sallimatusavaldustega reageeribki, siis ainult erinevate konverentside raames. Näiteks käesoleva aasta aprillis toimunud antisemitismi konverentsil Jeruusalemmas, kus Engel osales, oli hea ettekanne välismaal elava juudi kogukonna probleeme lahendava organisatsiooni "Nativi" esindajalt. Kuid ettekannetest kaugemale asi tavaliselt ei lähe. Engel lisas, et tänapäeval on Euroopa riikidel alati palju vastuolusid oma huvide ja deklareeritud demokraatlike väärtuste vahel. Siit tekivad topeltstandardid. Ja mõnedest asjadest, mis on seotud poliitiliste huvidega, ei räägita üldse, vaid vaikitakse maha.

Itaalia professor: neonatsid nõuavad sõnavabadust>>

Vladimir Zorin ütles vastates küsimusele, kuidas vältida ajaloo ümberkirjutamist ja katseid kõigutada sealsamas Eestis põhimõisteid (nagu näiteks kommunismi võrdsustamine natsismiga), et palju sõltub elanikkonna aktiivsusest ja positsioonist. Ta oli veendunud, et Nõukogude pärandi alusetut kriitikat ja Eesti Saksamaa natside võimu all olemise võrdsustamist Nõukogude Liitu kuulumisega siiski ei juhtu.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval (2018. aastal — 9. septembril) maailmas rahvusvahelist fašismiohvrite mälestupäeva. See mälestusväärne päev kehtestati ÜRO algatusel 1962. aastal.

Ümarlaua osalejad Moskvas:

Riikliku poliitika ja rahvustevaheliste suhete uurimise instituudi direktor Valeri Engel;
Venemaa Föderatsiooni presidendi kodanikuühiskonna ja inimõiguste arendamise nõukogu liige, Venemaa Föderatsiooni presidendi rahvustevaheliste suhete nõukogu liige Aleksandr Brod;
Venemaa Föderatsiooni presidendi rahvustevaheliste suhete nõukogu presiidiumi liige Vladimir Zorin;
Moskva Psühhoanalüüsi instituudi rektor Lev Surat.

93
Tagid:
fašism, ohver, Moskva, Saksamaa, Eesti
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (38)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega