Autod ja bussid Narva sillal

Venemaa toll ei luba enam Eesti liisinguautosid riiki

667
(Uuendatud 12:22 06.09.2018)
Uute Venemaa tollireeglite tõttu saadeti 5. septembril piirilt tagasi Eesti elanikud, kes suundusid Venemaale liisitud autodega.

TALLINN, 5. september – Sputnik, Svetlana Burceva. Paljude Eesti autojuhtide jaoks osutusid täielikuks üllatuseks uued nõuded, mis neid Venemaa piiril ootasid. Uuenduste jõustumine tekitas Eesti-Vene kontrollpunktidesse mitmetunnised järjekorrad.

Vene Föderatsioonis jõustusid 4. septembril 2018 uued tollieeskirjad koos muudatuste sisseviimisega riigii vastavatesse õigusaktidesse. 

Žigulidel ja Ladadel võidakse piirata sisenemist Venemaa teatud piirkondadesse, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Даничев

Alates 5. septembri varahommikust on sotsiaalvõrgustikud täidetud murettekitavate sõnumitega autojuhtidelt, kes üritasid pankadelt renditud sõidukitel Eesti-Vene piiri ületada. Neil tuli Eestisse tagasi pöörduda.

Nagu üks muudatuste ohver — Nikolai — Narva–Ivangorodi kontrolljoonelt Sputnik Eestile vahendas, tahtis ta oma abikaasaga Venemaale matustele sõita, kuid ei pääsenud piirist kaugemale.

"Kõik dokumendid olid korras ja põhjalik KASKO kindlustus vormistatud, kuid tolliametnik ütles, et konkreetse panga omanduses olevaist sõidukeist saab päevas riiki siseneda ainult üks," jutustas ta.

"Meile anti tutvumiseks seadusmuudatust puudutav paber, ehkki ilma allkirjade ja pitsatiteta. Kontrolltsooni sissesõidul igasugune info puudus," lisas Nikolai.

Выписка из таможенного закона РФ
© Sputnik /
Väljavõte Venemaa tollieeskirjadest.

Lõpptulemusena oli ta sunnitud Eesti territooriumile naasma. Nikolai otsustas teha uue katse ja kasutada autot, mil pole rahandsusasutustega mingit pistmist.

Pankade töötajad laiutavad käsi
Statistikaamet: Narva mõistatus vajab lahendamist
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Sputnik Eesti ajakirjanik, kes on Eesti Coop panga klient ja kelle sõiduk liisitud, pöördus oma kliendihalduri poole, et Venemaa tolliuuenduste nüanssides selgusele jõuda. 

Teenindaja kurtis, et kontorite telefonid on hommikust saati hämmeldunud kundede kõnedest punased. Pank ise oli tekkinud olukorrast ebameeldivalt üllatunud ega teadnud muutunud nõuetest midagi.

Uute reeglite kohaselt ei saa Venemaale sõita autoga, mille eest ei ole tollimaks tasutud, kui sama omaniku teine samas staatuses sõiduvahend asub Venemaa territooriumil.

Eestis kuulub enamik liisingautodest krediidiasutustele. Seega, kui konkreetse ettevõtte üks sõidukitest on juba Eesti-Vene piiri ületanud, siis ei saa järgmine seda teha enne, kuni esimene Föderatsioonist lahkub. 

Техпаспорта лизинговых автомобилей
© Sputnik / Вадим Анцупов
Liisingautode tehnilised passid.

Telegrammi rakenduses loodi vestlusgrupp "Narva-Ivangorodi piir," kus Eesti elanikud jagavad teavet olukorra kohta Vene-Eesti kontrolljoonel. Paljud kirjeldavad isiklikke kogemusi. Avaldatav teave on vastuoluline.

Mõni väidab, et Venemaa piirivalvurid viitavad sanktsioonidele, teised jälle, et nõutakse pangapoolse notariaalselt kinnitatud volikirja vene keelde tõlgitud koopiat, kolmandad hoopis, et neile soovitati auto väärtusest veerandi moodustava riigilõivu tasumist. Vestluses osalejad kajastasid ka liisingupartneritega toimuvaid läbirääkimisi.

Kirjavahetuse järgi otsustades pole liisijad veel olukorrale lahendust leidnud. Foorumis ilmus kinnitamata teave, et Vene toll saadab tagasi ka Soomest saabuvaid masinaid. 

Pihkva tolliameti pressiesindaja Natalia Knjazeva andis Sputnik Eestile omapoolse kommentaari, öeldes, et ametkond on olukorrast teadlik ja kinnitades, et 5. septembri õhtuks ilmub asutuse veebisaidile asjakohane pressiteade. Sputnik Eesti jätkab olukorra jälgimist. 

Vene Föderatsiooni tollireeglistike seadus ja Venemaa vastavatesse õigusaktidesse muudatuste sisseviimise otsus võeti Riigiduumas vastu 26. juulil 2018 ning kiideti Föderatsiooninõukogus heaks kaks päeva hiljem.

Seaduse eesmärk on tagada rahvusvaheliste lepingute ja teiste õigusaktide täitmine, mis määravad üheskoos Euraasia Majandusliidu õigusliku raamistiku ning tagavad riigi majandusjulgeoleku suhetes teiste maadega.

Euraasia Majandusliidu täisliikmeteks on Venemaa, Valgevene, Armeenia, Kasahstan ja Kõrgõstan.

667
Tagid:
tollireeglistik, liisinguauto, tehniline pass, ARK, KASKO, liising, pank, omanik, piirangud, riigipiir, tollimaksud, piir, Venemaa Riigiduuma, Riigiduuma, Euraasia Majandusliit, Ivangorod, Soome, Narva, Eesti, Venemaa
Samal teemal
Olla või mitte olla: USA sanktsioonid ei toimi
USA uued Venemaa-vastased sanktsioonid on jõustunud
Isegi Saksamaa ei ole Venemaa-vastasetele sanktsioonidele vastu pidanud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega