Justiitsminister Urmas Reinsalu

Kaheksa riiki kutsus üles kommunismi kuritegude uurimist jätkama

48
(Uuendatud 23:18 23.08.2018)
Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsel kogunesid üleeuroopalisel totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval Tallinnas Euroopa Liidu valitsuste esindajad, et teha vastu ühisavaldus kommunismiohvrite mälestuseks ja osaleda Eesti kommunismiohvrite memoriaali avamisel.

TALLINN, 23. august — Sputnik. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et 23. augustil austatakse kõikide inimeste mälestust, kes surid totalitaarsete režiimide ohvritena, edastab Justiitsministeerium.

"On märkimisväärne, et kaheksa riigi esindajad nõuavad kommunismikuritegude uurimise jätkamist. On selge, et totalitaarsete režiimide ajaloo ja kuritegude uurimine ning nende inimvaenulikkuse teadvustamine on Euroopa ühine vastutus. Üheskoos suudame hoida kättevõidetud vabadust, demokraatiat ja inimõigusi nii tänaste kui ka tuleviku ohtude eest, mis tulevad inimvaenulikest ideoloogiatest," ütles Reinsalu.

Venemaa suursaadik Eestis: spekuleerimise asemel tuleks dialoogile mõelda >>

Kohtumisel viibinud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad kutsusid ühisavaldusega ka teiste riikide valitsusi üles avaldama austust kõigi nende inimeste suhtes, kes langesid totalitaarsete režiimide poliitilise terrori ohvriks.

Ühtlasi avaldasid kohtumisel osalejad toetust Eesti valitsuse algatusele rajada Tallinnasse rahvusvaheline kommunismiohvrite muuseum. Ühisavaldusega liitusid Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Horvaatia, Tšehhi, Poola ja Ungari justiitsministeeriumide esindajad.

2009. aasta aprillis tegi Euroopa Parlament oma resolutsioonis "Euroopa südametunnistus ja totalitarism" ettepaneku kuulutada 23. august üleeuroopaliseks kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks.

Miks on Tallinna memoriaal saanud sellise nime

Miks on Tallinna kommunismiohvrite memoriaal saanud sellise nime ja miks seda ei saa pidada korrektseks, selgitas portaalile Sputnik Eesti politoloog Aleksandr Apolinsky. Apolinsky sõnul ei mõisteta Eestis viimastel aastatel eelmisi režiime ja ideoloogiaid kritiseerides, milline sotsiaalne süsteem ühe või teise võimu ajal valitses.

Politoloog: kommunismiohvrite memoriaal on sõpruse märk USA-ga >>

Kommunismiohvrite mälestussambal võiks olla teistsugune nimetus, sest Eestis ei räägita stalinismi- ega kommunismiohvritest, vaid õigusvastaselt represseeritud eestimaalastest, leiab Apolinsky. Seda ametlikku määratlust olekski võinud kasutada, kuid justiitsminister Urmas Reinsalu valis mälestusmärgile teise nimetuse — "kommunismiohvritele".

"Millistest kommunismiohvritest me räägime, kui Andropov rääkis juba NSV Liidu loojangul 1983. aastal, et NSV Liidus ei ole sotsialismini veel jõutud ja me isegi ei tea, millises ühiskonnakorras me elame! Hruštšovil oli õigus, kui ta ütles, et ta tahaks sellist sotsialismi nagu Rootsis. Seepärast pole mõtet rääkida kommunismist NSV Liidus," märkis Apolinsky.

"Molotov-Ribbentropi pakt: müüdid ja faktid"

Täna möödub 79 aastat Molotovi ja Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis andis Hitleri-Saksamaale vabad käed II maailmasõja alustamiseks. Ajaloolased ja poliitikud vaidlevad tänaseni, kas see dokument aitas otseselt sõja puhkemisele kaasa või aitas selle algust edasi lükata. Pakt määras suurel määral lätlaste, eestlaste, leedulaste ja lääne-ukrainlaste, valgevenelaste ja moldaavlaste saatuse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Vaatamata Nõukogude Liidu kokkuvarisemise poolt tekitatud korrektiive nende rahvaste saatuses, määrab Molotov-Ribbentropi pakt veel tänapäevalgi paljusid Euroopa poliitilisi olusid.

Salakokkuleppe tagajärgi tuntakse tänase päevani, mis mürgitavad Venemaa ja Stalini-Hitleri protokolli mõjutatud rahvaste suhteid. Balti riikides peetakse neid sündmusi Läti, Leedu ja Eesti "annekteerimise" ning järgnenud repressioonide sissejuhatuseks.

Eestis nimetatakse kannatanuid "kommunismi ohvriteks". Selle põhjal tehakse kaugeleulatuvaid järeldusi suhetes tänapäeva Venemaaga ja etniliste venelaste staatuses Balti riikides, keda loetakse "okupantideks" või "kolonistideks".

Ekspert: Molotov-Ribbentropi pakt on halli propaganda klassikaline näide >>

Neljapäeval, 23 augustil toimus Sputnik Eesti pressikeskuses videosild Tallinn—Moskva, kus ajaloolased ja politoloogid arutlesid Molotov-Ribbentropi pakti allkirjastamisega seotud sündmuste tähtsust ja tagajärgi.

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov rääkis Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu 79. aastapäevale pühendatud Tallinn — Moskva videosilla ajal mõnede Eesti poliitikute katsetest ajaloolist minevikku "üles soojeneda".

Aleksandr Petrovi sõnul oleks Eesti ja Läti poolt "Nõukogude okupatsiooni" eest hagi esitamine vastutustundetu ajalooga spekuleerimine. "On äärmiselt vastutustundetu püüda mäluga spekuleerida, prepareerida ajalugu, proovida seda uute nõuete esitamiseks ära kasutada, vanu solvumisi ellu äratada," ütles ta, vastates küsimusele oma suhtumisest niisugustesse pretensioonidesse."

Tallinna poolt osales videosillas ka rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik, Baltimaade ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš, kes omakorda rõhutas, et normaalne dialoog Tallinna ja Moskva vahel ei ole võimalik, kuni Eestis ei tule võimule inimesed, kes kaitsevad oma rahvuslikke huve mitte sõnades, vaid tegudes.

Iljaševitši sõnul vajab Eesti juhtkonda, kes suhtuks oma riiki "tõeliste riigimeestena", mitte aga mõtetega "kõik kiiresti maha müüa ja kaugele elama kolida."

Tõelise rahvusliku poliitika näitena tõi ta naaberriigi Soome käitumisviisi, kes püüab maksimaalselt ära kasutada oma geomajanduslikku positsiooni ja luua häid suhteid kõigi oma naabritega.

Iljaševitši arvates on Molotov-Ribbentropi pakt kaasaegse tõlgenduse kohaselt Briti salateenistuste poolt endise Nõukogude Liidu riikide elanikkonna manipuleerimine.

"Seda on lihtsalt demoniseeritud ja kasutatakse propagandistide ja poliitikute poolt täiesti selgetel eesmärkidel — et hävitada igasugune alus arutlusteks poliitilise ruumi õiguspärasusest, mida kunagi nimetati Nõukogude Liiduks. Teisisõnu, Molotovi-Ribbentropi pakti praegune käsitlus on Iljaševitši arvates musta ja halli propaganda näide," ütles ta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ja tema Läti kolleeg Dzintars Rasnacs tegid 21. juunil ühisavalduse, milles kutsuti üles mäletama "Nõukogude okupatsiooni", osutades võimalusele nõuda Moskvalt "kui Nõukogude Liidu õigusjärglaselt kahjude hüvitamist."

Venemaa juhtkond omakorda on korduvalt väitnud, et mingist Baltimaade okupeerimisest 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt ei saa juttugi olla. Venemaa välisministeerium selgitas, et vaatleb Balti riikide NSV Liiduga liitumist selle aja rahvusvahelise õiguse normidega kooskõlas olevana.

Justiitsminister loob välisagentide seadust >>

Ministeeriumi sõnul ei saa sõna "okupatsioon" kasutada juba seetõttu, et NSV Liidu ja Balti riikide vahel ei toimunud sõjalisi operatsioone ning vägede sissetoomine viidi läbi lepingulisel alusel ja nende vabariikide võimuorganite selgesõnalisel nõusolekul.

Lisaks sellele juhtisid Lätit, Leedut ja Eestit Nõukogude Liidu koosseisus viibimise ajal (v.a. Saksa okupatsiooni ajal II maailmasõja käigus) rahvuslikud võimuorganid.

48
Tagid:
Teekond, memoriaal, totalitarism, kommunism, poliitika, ajalugu, Molotov-Ribbentropi pakt, Justiitsministeerium, Urmas Reinsalu, Eesti
Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (17)