Justiitsminister Urmas Reinsalu

Kaheksa riiki kutsus üles kommunismi kuritegude uurimist jätkama

53
(Uuendatud 23:18 23.08.2018)
Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsel kogunesid üleeuroopalisel totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval Tallinnas Euroopa Liidu valitsuste esindajad, et teha vastu ühisavaldus kommunismiohvrite mälestuseks ja osaleda Eesti kommunismiohvrite memoriaali avamisel.

TALLINN, 23. august — Sputnik. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et 23. augustil austatakse kõikide inimeste mälestust, kes surid totalitaarsete režiimide ohvritena, edastab Justiitsministeerium.

"On märkimisväärne, et kaheksa riigi esindajad nõuavad kommunismikuritegude uurimise jätkamist. On selge, et totalitaarsete režiimide ajaloo ja kuritegude uurimine ning nende inimvaenulikkuse teadvustamine on Euroopa ühine vastutus. Üheskoos suudame hoida kättevõidetud vabadust, demokraatiat ja inimõigusi nii tänaste kui ka tuleviku ohtude eest, mis tulevad inimvaenulikest ideoloogiatest," ütles Reinsalu.

Venemaa suursaadik Eestis: spekuleerimise asemel tuleks dialoogile mõelda >>

Kohtumisel viibinud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad kutsusid ühisavaldusega ka teiste riikide valitsusi üles avaldama austust kõigi nende inimeste suhtes, kes langesid totalitaarsete režiimide poliitilise terrori ohvriks.

Ühtlasi avaldasid kohtumisel osalejad toetust Eesti valitsuse algatusele rajada Tallinnasse rahvusvaheline kommunismiohvrite muuseum. Ühisavaldusega liitusid Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Horvaatia, Tšehhi, Poola ja Ungari justiitsministeeriumide esindajad.

2009. aasta aprillis tegi Euroopa Parlament oma resolutsioonis "Euroopa südametunnistus ja totalitarism" ettepaneku kuulutada 23. august üleeuroopaliseks kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks.

Miks on Tallinna memoriaal saanud sellise nime

Miks on Tallinna kommunismiohvrite memoriaal saanud sellise nime ja miks seda ei saa pidada korrektseks, selgitas portaalile Sputnik Eesti politoloog Aleksandr Apolinsky. Apolinsky sõnul ei mõisteta Eestis viimastel aastatel eelmisi režiime ja ideoloogiaid kritiseerides, milline sotsiaalne süsteem ühe või teise võimu ajal valitses.

Politoloog: kommunismiohvrite memoriaal on sõpruse märk USA-ga >>

Kommunismiohvrite mälestussambal võiks olla teistsugune nimetus, sest Eestis ei räägita stalinismi- ega kommunismiohvritest, vaid õigusvastaselt represseeritud eestimaalastest, leiab Apolinsky. Seda ametlikku määratlust olekski võinud kasutada, kuid justiitsminister Urmas Reinsalu valis mälestusmärgile teise nimetuse — "kommunismiohvritele".

"Millistest kommunismiohvritest me räägime, kui Andropov rääkis juba NSV Liidu loojangul 1983. aastal, et NSV Liidus ei ole sotsialismini veel jõutud ja me isegi ei tea, millises ühiskonnakorras me elame! Hruštšovil oli õigus, kui ta ütles, et ta tahaks sellist sotsialismi nagu Rootsis. Seepärast pole mõtet rääkida kommunismist NSV Liidus," märkis Apolinsky.

"Molotov-Ribbentropi pakt: müüdid ja faktid"

Täna möödub 79 aastat Molotovi ja Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis andis Hitleri-Saksamaale vabad käed II maailmasõja alustamiseks. Ajaloolased ja poliitikud vaidlevad tänaseni, kas see dokument aitas otseselt sõja puhkemisele kaasa või aitas selle algust edasi lükata. Pakt määras suurel määral lätlaste, eestlaste, leedulaste ja lääne-ukrainlaste, valgevenelaste ja moldaavlaste saatuse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Vaatamata Nõukogude Liidu kokkuvarisemise poolt tekitatud korrektiive nende rahvaste saatuses, määrab Molotov-Ribbentropi pakt veel tänapäevalgi paljusid Euroopa poliitilisi olusid.

Salakokkuleppe tagajärgi tuntakse tänase päevani, mis mürgitavad Venemaa ja Stalini-Hitleri protokolli mõjutatud rahvaste suhteid. Balti riikides peetakse neid sündmusi Läti, Leedu ja Eesti "annekteerimise" ning järgnenud repressioonide sissejuhatuseks.

Eestis nimetatakse kannatanuid "kommunismi ohvriteks". Selle põhjal tehakse kaugeleulatuvaid järeldusi suhetes tänapäeva Venemaaga ja etniliste venelaste staatuses Balti riikides, keda loetakse "okupantideks" või "kolonistideks".

Ekspert: Molotov-Ribbentropi pakt on halli propaganda klassikaline näide >>

Neljapäeval, 23 augustil toimus Sputnik Eesti pressikeskuses videosild Tallinn—Moskva, kus ajaloolased ja politoloogid arutlesid Molotov-Ribbentropi pakti allkirjastamisega seotud sündmuste tähtsust ja tagajärgi.

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov rääkis Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu 79. aastapäevale pühendatud Tallinn — Moskva videosilla ajal mõnede Eesti poliitikute katsetest ajaloolist minevikku "üles soojeneda".

Aleksandr Petrovi sõnul oleks Eesti ja Läti poolt "Nõukogude okupatsiooni" eest hagi esitamine vastutustundetu ajalooga spekuleerimine. "On äärmiselt vastutustundetu püüda mäluga spekuleerida, prepareerida ajalugu, proovida seda uute nõuete esitamiseks ära kasutada, vanu solvumisi ellu äratada," ütles ta, vastates küsimusele oma suhtumisest niisugustesse pretensioonidesse."

Tallinna poolt osales videosillas ka rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik, Baltimaade ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš, kes omakorda rõhutas, et normaalne dialoog Tallinna ja Moskva vahel ei ole võimalik, kuni Eestis ei tule võimule inimesed, kes kaitsevad oma rahvuslikke huve mitte sõnades, vaid tegudes.

Iljaševitši sõnul vajab Eesti juhtkonda, kes suhtuks oma riiki "tõeliste riigimeestena", mitte aga mõtetega "kõik kiiresti maha müüa ja kaugele elama kolida."

Tõelise rahvusliku poliitika näitena tõi ta naaberriigi Soome käitumisviisi, kes püüab maksimaalselt ära kasutada oma geomajanduslikku positsiooni ja luua häid suhteid kõigi oma naabritega.

Iljaševitši arvates on Molotov-Ribbentropi pakt kaasaegse tõlgenduse kohaselt Briti salateenistuste poolt endise Nõukogude Liidu riikide elanikkonna manipuleerimine.

"Seda on lihtsalt demoniseeritud ja kasutatakse propagandistide ja poliitikute poolt täiesti selgetel eesmärkidel — et hävitada igasugune alus arutlusteks poliitilise ruumi õiguspärasusest, mida kunagi nimetati Nõukogude Liiduks. Teisisõnu, Molotovi-Ribbentropi pakti praegune käsitlus on Iljaševitši arvates musta ja halli propaganda näide," ütles ta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ja tema Läti kolleeg Dzintars Rasnacs tegid 21. juunil ühisavalduse, milles kutsuti üles mäletama "Nõukogude okupatsiooni", osutades võimalusele nõuda Moskvalt "kui Nõukogude Liidu õigusjärglaselt kahjude hüvitamist."

Venemaa juhtkond omakorda on korduvalt väitnud, et mingist Baltimaade okupeerimisest 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt ei saa juttugi olla. Venemaa välisministeerium selgitas, et vaatleb Balti riikide NSV Liiduga liitumist selle aja rahvusvahelise õiguse normidega kooskõlas olevana.

Justiitsminister loob välisagentide seadust >>

Ministeeriumi sõnul ei saa sõna "okupatsioon" kasutada juba seetõttu, et NSV Liidu ja Balti riikide vahel ei toimunud sõjalisi operatsioone ning vägede sissetoomine viidi läbi lepingulisel alusel ja nende vabariikide võimuorganite selgesõnalisel nõusolekul.

Lisaks sellele juhtisid Lätit, Leedut ja Eestit Nõukogude Liidu koosseisus viibimise ajal (v.a. Saksa okupatsiooni ajal II maailmasõja käigus) rahvuslikud võimuorganid.

53
Tagid:
Teekond, memoriaal, totalitarism, kommunism, poliitika, ajalugu, Molotov-Ribbentropi pakt, Justiitsministeerium, Urmas Reinsalu, Eesti
Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (18)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega